Lugeja: riik ei saa e-vedeliku pealt tõenäoliselt sentigi aktsiisi

E-sigaret on oma 12-aastase eksistentsi jooksul suutnud veenvalt tõestada, et ta on parim abivahend suitsetamisest loobumiseks. Maailmas on juba sadu miljoneid inimesi, kes on selle abil suitsetamise maha jätnud, samas kui kõik eelnevad abivahendid on jäänud jõuetuiks. Sellest hoolimata on Eesti poliitikud seda protsessi peatamas.

Käesoleva aasta jaanuaris jõustus e-vedelike aktsiis ning alates 1. aprillist ei tohiks üheski kaupluses olla müügil ühtki aktsiisikleepsuta vedelikku, mis on sisse ostetud pärast aastavahetust. Ometi võib juhtuda, et riik ei saa selle kaubaartikli pealt edaspidi mitte ühtegi senti aktsiisi.

Miks nii? Hetkel müüvad kõik e-sigareti poed mullust kaupa. Keegi pole uut kaupa sisse ostnud, sest kolme kuu jooksul pole keegi suutnud otsustada, mida osta, kui palju osta ja kas üldse osta.

Probleemi tuum seisneb selles, et kehtestatud seaduse järgi peavad kaupmehed riigile kogu sisseostetud partii aktsiisi ette ära maksma. Enne aktsiisikleepse kätte ei saa.

Ma pole kunagi huvi tundnud, kas alkoholi-, tubaka- ja kütteaktsiisiga on samamoodi, sest nende kaupade puhul pole erilist vahet. Tegemist on miljardiliste käivetega ja kaubaartiklitega, mis võivad õige ladustamise korral säilida aastasadu.

E-vedelikega niimoodi ei ole, neil on säilivustähtajad nagu toidul. Keskmine e-vedeliku säilimisaeg on üks aasta. Kuna aga e-vedelikke ja nende erinevaid maitseid pole mitte sadu vaid suisa tuhandeid, siis ei suuda kaupmehed otsustada. Tegemist on väikeettevõtlusega, kus ühe poe keskmine aastakäive on ligikaudu 100 000 eurot.

Sellest käibest tuleks siis 20 000 riigile ette ära maksta ja kõlbmatuks muutunud kauba aktsiisikleepse tagasi ei osteta. Loogiline oleks küsida aktsiisi ikka sellelt kaubalt, mis on juba tarbijale maha müüdud.

Enamik e-sigareti poode on nüüd valiku ees, kas lõpetada oma eksistents või minna tagasi põranda alla, kust omal ajal alustati. Võimalik muidugi, et see oligi seaduse koostajate eesmärk.