Lugeja: Eesti valitsejad peavad vältima ametkondade Ukraina-taolist laostumist
Hubert Hirve ja Paul Gammeri arreteerimine ning koos nendega kinni peetud advokaadi Viktor Särgava, rahapesu andmebüroos töötanud Aivar Orukase ning endise kaitsepolitseiniku Viljar Subka juhtum näitab ühelt poolt, et õigusriik Eestis toimib – seaduse ees on kõik võrdsed. Teiselt poolt aga paneb see küsima: miks ja kuidas on õiguskaitseorganite kõrgema astme töötajad seotud allilmategelastega?
See ei ole esimene kord.
Ajakirjanduses on spekuleeritud, et kogu grupp oli seotud Venemaa kriminaalsete ringkondadega ning tegeles Vene raha pesemisega. Peterburi kuritegelike grupeeringute liidrite Kostja Mogilnõi, Kumarini-Barsukovi ja teiste sidemetest Eestiga võis meie lehtedest lugeda juba eelmisel sajandil. Miks võttis selle jõugu likvideerimine nii kaua aega?
Õiguskaitseorganite ja luureametkondade töö spetsiifikast tulenevalt otsivad nende töötajad tihti kontakti allilmaga, et saada olulist informatsiooni. Siin tekibki oht: kuna need töötajad on välja õpetatud looma legende, siis võib juhtuda, et mõned neist õigustavad oma allilma-sidemeid töö vajadustega, kuigi tegelik eesmärk on labane isiklik rikastumine.
Pole ju juhus, et sellise motiiviga tabati mõned aastad tagasi kaitsepolitseinik Indrek Põder, kes otsustas sekkuda Krediidipanga ümber puhkenud tülli ühe grupeeringu poolel, lootes ise panga omanikuks saada. Loomulikult oli ülemustele ette kantud legend hoopis teine.
Niisugustes lugudes pole ajaloo vaatevinklist midagi uut. Just raha on võimu järel üks olulisemaid põhjuseid, miks õiguskaitseorganid korrumpeeruvad. Just raha viib Subka-taolised inimesed Hirve- ja Gammeri-suguste juurde tööle. Eesti valitsejatel on siin, mille üle järele mõelda. Meenutan, et Gruusia ja Ukraina sündmuste eelmäng seisnes just õiguskaitseorganite ja luureametkondade täielikus laostumises.
