Andres Ammase pinginaaber Krista Aru: ta ei kurtnud ega hädaldanud, aga teadsin, et tal tervis väga hea ei olnud
Täna öösel surnud Andres Ammase pinginaabriks riigikogus olnud Krista Aru rääkis, et Ammas oli hingelt väga suur ja südamelt väga soe inimene.
"Ta tahtis, et kõik läheks hästi, et kõigil oleks hea olla," rääkis Aru. Ta nägi selle nimel alati väga palju vaeva. Kui midagi oli halvasti, kui keegi käitus valesti, katsus ta teha nii, et see inimene ei tunneks end puudutatuna, vaid mõtleks selle peale ja mõistaks ise, mida ta valesti tegi.
Aru ütles, et selle kauni omaduse tõttu ta ei olnud kunagi labane ega väiklane. Ta arvas, et see tuli sellest, et Ammas armastas ja tundis muusikat.
Ammas oli Aru sõnul väga intelligentne, ta luges palju ja püüdis asjadega kursis olla. Ta püüdis jälgida iga päev, mis toimub kogu eestikeelses meedias, sealhulgas maakonnalehtedes. See polnud mitte poliitiku huvi, kes arvab, et tema kohustus on kursis olla, vaid ta tundis asjade vastu siirast huvi.
"Ta oli väga siiralt huvitatud ajakirjandusest," rääkis Aru. Maakonnaleht Lääne Elu asutanud Ammast huvitas ajakirjanduse käekäik ja muutumine.
Ammas armastas peale muusika väga ka kirjandust ja katsus lugeda uuemat eesti kirjandust, mida ta seejärel Aruga arutas. Tema viimase aja suurimaks lemmikuks oli Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan".
Ta leidis, et viimase aja eesti romaanidest on just see üks õige suurromaan. Talle meeldis romaanis kirjeldatud peipsiäärsete vanausuliste ajalugu, millest ta varem palju ei teadnud. Ammas ja Aru pidasid plaani, et suvel teevad nad uurimisretke Peipsi äärde vanausuliste juurde.
Samuti hindas ta väga Tõnu Õnnepalu viimast raamatut "Valede kataloog. Inglise aed". Laua peal oli tal Enn Tarveli "Eesti rahva lugu", mida ta lõpetada ei jõudnudki. Tarveli raamatut luges ta naudinguga ja arvas selle kohta, et see oli väga huvitav ja julgelt kirjutatud. Samuti luges ta Loomingu Raamatukogu ja arutas Aruga, mis sealt meeldis, mis mitte.
Ammas muretses Eesti elu pärast, sellepärast ta 2015. aastal poliitikasse tagasi tuli, et parandada vanu asju ja uutega edasi minna.
Riigikogus oli ta rahanduskomisjonis. Kuigi ta Aru sõnul rahandusest alguses midagi ei teadnud, aga talle iseloomulik püüd õppida viis ta sinna, et tundis maksu- ja rahanduspoliitikat küllalt hästi. Tema initsaitiviil sündis ka Vabaerakonna majandusprogramm. Aga ta üritas olla kursis ka sellega, mis toimub koolielus.
