KAART | Kehva liikluskultuuri musternäide: autojuhte ei peata miski, möödunud aastal sõideti maha 55 tõkkepuud
"Rongiõnnetuste puhul vaadatakse sageli just seda poolt, miks pole ülesõidud ja raudteetaristu tehtud piisavalt ohutuks, kuid paljudes juhtumites jäetakse käsitlemata just inimfaktor," tõdes Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar.
Tema juttu ilmestab fakt, et 2017. aastal leidis aset 55 juhtumit, kus AS-i Eesti Raudtee taristul olev tõkkepuu maha sõideti. "Üks kõige problemaatilisemaid ülesõite on Tondil, millega oli seotud 11 juhtumit, sellele järgnes Nõmme 6 juhtumiga ning siis juba Laagri 4 juhtumiga," loetles Kaljusaar.
Ühest põhjust, miks on Eestis liikluskultuur sellisel tasemel, on Kaljusaare sõnul raske nimetada. "Enamasti arvatakse, et on võimalik enne tõkkepuude langemist ning rongi tulekut läbi lipsata, mis sest, et fooris põleb juba keelav punane tuli. Kindlasti on üheks põhjuseks ka tähelepanematus autoroolis, sinna võivad lisanduda ka kõrvalised tegevused nagu telefoniga rääkimine jne, mis hajutavad juhi tähelepanu, ning raudtee ülesõidule liginedes ei märgata tõkkepuud enne, kui on liiga hilja," tõi Kaljusaar võimalikke põhjuseid.
Eesti Raudtee käsitleb eraldi ka juhtumeid, mis klassifitseeruvad vandalismiks, kus pahatahtlikult sõidetakse tõkkepuid maha või lõhutakse neid käsitsi. "Siinkohal tahaks taoliselt käituvatele inimestele südamele panna, et sellega ei kaasne vaid rahaline kahju Eesti Raudtee ettevõttele, vaid ka potentsiaalne ohtlik situatsioon teiste liiklejate jaoks, kes on ehk harjunud sellel ülesõidul tõkkepuust juhinduma," märkis Kaljusaar.
Sel aastal leidis Aegviidu ülesõidul aset üks kurioosne juhtum, kus autojuht sõitis korraga maha raudtee ülesõidu mõlema suuna tõkkepuud.
Tõkkepuud ülesõitudel on paljudes kohtades ümber ehitatud, et iga kord autolt lööki saades ei lõhutaks kogu süsteemi. Kui tõkkepuu maha sõitmisel on võimalik kasutada sama tõkkepuud, siis selle taastamine maksab vähemalt 120 eurot, aga kui tõkkepuu läheb välja vahetamisele, on kahju juba kümme korda suurem. Aastas kulub hoolimatusest lõhutud tõkkepuude remondiks üle 10 000 euro.
Pärast Kulna ülesõidul toimunud rasket kokkupõrget rongi ja veoki vahel langetas Eesti Raudtee juhatus otsuse varustada kõik Eesti raudteeülesõidud fooride ja tõkkepuudega, mis tähendab ettevõtte jaoks omakorda lisatööd, kulu ning täiendavate ressursside kaasamist rikete likvideerimisel.
"Siiski on meie ettevõtte jaoks olulisem liiklejate turvalisuse tagamine ning lisa tõkkepuude paigaldamine on meie jaoks prioriteet ohutustaseme tõstmisel," rõhutas Kaljusaar.
"Suhtume tõkkepuude maha sõitmistesse väga tõsiselt, mis tähendab, et pärast igat tõkkepuu maha sõitmist või kuritegelikku lõhkumist esitame avalduse ka politseile, kellega koostöös teeme endast kõik oleneva, et antud isikud tuvastada ning kahju sisse nõuda," lisas Kaljusaar.
