Valga haiglas ei sündinud suvel 25 päeva jooksul ühtegi last
Haigekassa teatas märtsi keskpaigas, et on teinud nii Põlva kui Valga haiglale ettepaneku sulgeda sünnitusosakonnad nimetatud haiglates.
Otsuse osakonna sulgemiseks saavad langetada haiglate nõukogud, mille mõlema esimees on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Ülikooli kliinikumi, millele Põlva ja Valga haigla kuuluvad, avalikkussuhete juhi Kristi Taela sõnul on Põlva haigla nõukogu otsus kindel: sünnitusteenuse osutamine lõpetatakse alates 1. oktoobrist.
Valga haiglat ootab tõenäoliselt sama saatus. “Nõukogu on sulgemise ettepanekut arutanud ning otsustas kutsuda 10. aprillil toimuvale istungile ka haigekassa esindaja, et saada selgitust sünnitusosakonna sulgemise üksikasjade kohta ning panna paika, milliste teenuste arendamisse suunata sulgemisest üle jääv raha,” sõnas Tael.
Haigekassa esialgne ettepanek nägi ette sünnitusosakondade sulgemist juba tänavu juulist, kuid Põlva haigla nõukogu otsustas leppida kompromissi korras sulgemisega tänavu oktoobrist. Sama ootab tõenäoliselt ees ka Valga haigla sünnitusosakonda. Võimalik oleks olnud püüda venitada iga hinna eest ka järgmise aastani. “Nõukogu ei pidanud venitamist mõistlikuks ja küsigem endalt, mida see viimane lahendus põhimõtteliselt muudaks? Nüüd saab aga suunata ülejääva raha sinna, kus haiglad seda kõige enam vajavad,” märkis Tael.
2017. aasta suvel polnud 25 päeva järjest ühtegi sünnitust
Sünnitusosakondade sulgemine on olnud seoses väikese sünnituste hulgaga kõne all juba mõned aastad.
Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on Lõuna-Eestis praegu kolm haiglat, kus toimub vähem kui 300 sünnitust aastas, Eesti naistearstide seltsi hinnangul on aga teenuse arenguks vajalik vähemalt 400-500 juhtu aastas.
“Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle näitaja — eelmisel aastal toimus Valgas vastavalt 147 ja Põlvas 245 sünnitust, seega toimus Valgas keskmiselt üks sünnitus 2,6 päeva kohta ja Põlvas üks sünnitus 1,5 päeva kohta. Samas tuli mullu Tartu ülikooli kliinikumi sünnitama 85 naist Valga maakonnast ning 54 naist Põlva maakonnast, seejuures oli vaid väike osa neist riskisünnitajaid,” sõnas Tael.
Seega liiguvad paljud lapseootel emad juba praegu vabatahtlikult suurde haiglasse last ilmale tooma.
Tartu ülikooli kliinikumi statistika näitab ka seda, et Valga haiglas on sündide arv kahanenud võrreldes 2013. aastaga peaaegu poole võrra 282-lt 147-le. Põlva haiglas oli möödunud aastal viie aasta taguse 281 asemel 245 sünnitust.
Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel oli Põlva haiglas 2016. aastal sünnitusi 174 päeval ning 2017. aastal 172 päeval, Valga haiglas oli 2016. aastal sünnitusi 109 päeval ning 2017. aastal 117 päeval.
Kuna aga ilmale tulevad lapsed kalendrisse ei vaata, tuleb nii Põlva kui Valga haiglas ette mitmepäevaseid, vahel ka rohkem kui nädalapikkuseid perioode, mil ei toimu ühtegi sünnitust, ent personal on töövalmis.
2017. aasta Valga haigla sünnitabel näitab, et suvel oli haiglas sünnitustes 25 päeva pikkune paus, kuid siis viibisid töötajad kollektiivpuhkusel ja sünnitajad pidid lapse mujal ilmale tooma.
Kollektiivpuhkus ilmestab väikehaigla olukorda, kus töötajaid napib, et pidevalt teenust osutada, teenuse vajajaid on aga liiga vähe, et personali arvu saaks suurendada.
Möödunud aastal oli Põlva haiglas kõige pikem sünnivaba periood kaheksa päeva.
Väike sündide hulk on kliinikumi hinnangul peamine argument, miks sünnitusosakondi suletakse, sest vähene praktika pärsib arstide oskuste püsimist.
“Arstiabis on väga oluline kogemuste saamine oskuste säilimiseks ja arendamiseks. Siiani ongi kolme haigla sünnitusabi hästi toiminud tänu varasematel aastakümnetel toimunud suuremale sünnituste hulgale, mis andis ka arstidele piisava töökogemuse. Pidevalt vähenev sünnitajate arv ei võimalda kogu sünnitust assisteerivale meeskonnale piisavat tööd. Nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve mehitatud osakonna pideva valmisoleku tagamine ei ole lihtsalt võimalik,” kinnitas Tael.
Väikehaiglal on keeruline viit inimest valveringis tööl hoida
“Sünnitamine on alati seotud mitmete riskidega, seega on kõrged ka nõuded personali valmisolekule ja aparatuurile. Selleks, et garanteerida turvaline ja kvaliteetne teenus nii emale kui beebile, peab haigla tagama vähemalt nelja spetsialisti valvesoleku. Need on ämmaemand, naistearst, pediaater ja anestesioloog, aga lisaks peavad olema valmis abistama õed,” selgitas Tael.
Väikse maakonnahaigla ümber on Taela sõnul sellise hulga oma valdkonna tippspetsialistide pideva valmisoleku hoidmine aina keerulisem.
“Lisaks aparatuurile ja ravimitele peab olema alati valmis operatsioonituba ja seda teenindav personal. Niisiis tähendab ühe valveringi töös hoidmine tööseadustikku ja kollektiivkokkuleppeid täites vähemalt viit inimest. Erandlikke olukordi tuleb sünnitustel ette väga harva, ent selleks peab olema alati valmis, sest iga sünnitav ema ja laps peab saama kiire ja parima abi.”
Raha ei ole ainus argument, kuid see tuleb teiste teenuste arvelt
“Ehkki raha pole sünnitusosakondade sulgemise peamine põhjus, tuleb tunnistada, et Valga haigla toetas eelmisel aastal sünnitusabi teenuse osutamist pea 120 000 euroga ja Põlva haigla 23 000 euroga teiste teenuste arvelt. Isegi kui rääkida üksnes personalikulust, tuleks osakond ots-otsaga välja alles siis, kui toimuks 365 sünnitust aastas. Sellele lisandub aga ka kõrgtehnoloogilise valmiduse vajadus,” märkis Tael.
Ta kinnitas, et Tartu ülikooli kliinikumis on koondatud ühe katuse alla tipptasemel abi nii emadele kui beebidele. “Alles jääb ka Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla sünnitusosakond, mis saab osa Põlvamaa sünnitajatest enda hoole alla — on ju Põlva ja Võru vahemaa vaid 27 kilomeetrit.”
Juhul, kui Valga haigla nõukogu haigekassa ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks heaks kiidab, hakkavad Valgamaa naised käima sünnitamas valdavalt 86 kilomeetri kaugusel Tartus. “Kogu sünnituseelne abi jääb Põlvasse ja Valka alles, pealekauba jätab haigekassa haiglatele alles ka raha, mis on planeeritud tänavu ja tuleval aastal sünnitusosakondade käigus hoidmisele — haiglad saavad paigutada need summad teiste raviteenuste kättesaadavuse parandamisse. Põlva haigla, näiteks, saab raha panustada esmasele järelravile ning statsionaarsele sisehaiguste ravile ning taastusravile,” sõnas Tael.
Haigekassa tellis möödunud aastal Põlva haiglalt sünnitusteenust 256 307 euro ulatuses ning Valga haiglalt 149 392 euro eest. “Summa, mida haiglad saavad nüüd kasutada teiste ja piirkonna elanike vajadusi arvestades märksa pakilisemate teenuste osutamiseks, on Põlva haigla puhul niisiis 225 950 eurot ning Valga haigla puhul 148 712 eurot aastas,” loetles Tael.
Tavasünnituse hinnaks kujuneb keskmiselt ca 1100-1200 eurot. Haigla kanda on ööpäevaringne püsikulu, et nimetatud personal oleks pidevalt valmis, sõltumata sellest, kas sünnitusi on või ei.
“Kui sünnitusi ei ole, siis ei saa haigla osutada sünnitusabi teenust ja järelikult ei ole võimalik ka esitada selle eest haigekassale arvet. Ja siit omakorda tuleneb, et järelikult ei saa haigekassa haiglale teenuse eest ka tasu maksta. Kuid arstid on tööl, õed on tööl, haigla aparatuur amortiseerub ja vajab uuendamist, ravimid, arstid-õed peavad end koolitama ja nii edasi. Kokkuvõtvalt — see kõik tulebki teiste teenuste arvelt," rõhutas Tael.
