Värske Tallinna linnaplaneerimisameti juhi kohusetäitja Ignar Fjuk: linnas elades peavad kõik kompromisse tegema
Kuigi Tallinna linnaameteid on enamjaolt juhtinud eelkõige Keskerakonna liikmed, arvab Fjuk enda määramise kohta, et see on ilmselt märk uutest tuultest Tallinna linnavalitsuses. "Olen ju Reformierakonna liige, ehkki 2003. aastast pole valimistel kandideerinud ega erakonnapoliitikas osalenud," ütles Fjuk oma kommentaaris. "Olen ju teinud aastaid raadios ja televisioonis saateid, olnud apoliitiline ja püüdnud Eestit ja maailma vaadata n-ö kõrvalt, kodanikupositsioonilt," kirjeldab ta oma positsioneeringut.
Fjuki arvates on praegu linnaplaneerimises väga oluline vältida olukordi, kus alles mingi projekti elluviimise staadiumis avastavad inimesed, kelle igapäevaelu see puudutama hakkab, et projekt on neile mingil põhjusel vastuvõetamatu.
Näiteks toob Fjuk Haaberstis aset leidnud skandaali hõberemmelga mahavõtmise ümber. "Need projektid, mis on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, ei ole sündinud üleöö," ütleb Fjuk. "Näiteks Haabersti ristmiku suurprojekt sai ju alguse aastaid tagasi," märgib ta. "Hõberemmelgas oli pigem sümbol kui asi iseeneses, andes võimaluse võidelda kõigi selle projektiga kaasnenud ebameeldivustega, olgu need siis objektiivsed või subjektiivsed," leiab ta.
Fjuki arvates peaks linn suuremate projektide puhul juba kohe algusest peale võtma initsiatiivi ja kaasama erinevaid huvigruppe. Ja mõistagi mitte niivõrd õhina- kui argumendipõhiseid. "Siis ei ole põhjust ka linnaameteid süüdistada, et projekte menetletakse suletud uste taga. Kaasamisest ja õigeaegsest tagasisidest võidaksid kõik," leiab ta.
"Ilmselt on need mingisugused huvigrupid või teatud valdkondades inimesi ühendavad kogud, keda planeerimisprotsessis kaasama peaks," pakub Fjuk välja. "Linnaplaneerimisametil võiks olla mingi suurem konsultatiivkogu, kus on haritlasi, teadlasi, arhitekte ja arendajaid, kes võiks püüda parteilisest positsioonist sõltumata emotsioonivabalt asju analüüsida ja kitsaskohti välja tuua," arvab ta. "See kogu peaks probleeme ennetavalt arutlema ühiskonnas tekkivaid eriarvamuste üle," toob Fjuk välja mõttekoja olulise eesmärgi.
Värske pilgu tagaks Fjuki arvates aga see, kui erinevate projektide puhul kutsutaks sellest konsultatsioonikogust kokku erinev, mitte eriti suur seltskond, kelle liikmete valik vastaks enam arutamisele tuleva projekti olemusele. Nii et koos ei käiks aastast aastasse suure hulgana ja samad inimesed, kelle motivatsioon sügavuti asju analüüsida võiks rutiini tõttu raugeda. "See ei tohiks olla raske tagumikuga seltskond, kes võiks peagi hakata arvama, et neil on eesõiguse kõiki küsimusi ise otsustada, ja seeläbi mugavaks minna," leiab Fjuk.
Fjuk märgib, et kõiki soove pole kindlasti täita võimalik. "Paljude jaoks on näiteks suur väärtus, et meil on linnas palju elavat loodust, pargid ja rohelus," märgib ta. "Aga samas, kui me oleme juba otsustanud, et me elame linnas, siis tuleb leppida, et meil on siin autod, ühistransport, jalgratturid ja inimesed. Selleks, et linn töötaks, peab olema ka ärisid. Linn on väga keeruline mehhanism," leiab Fjuk. "Kõik peavad siin kompromissi tegema, kõiges peab otsima ja ka leidma kooskõla," ütleb ta.
