Juba mullu novembris avaldas ajaleht Dagens Nyheter 18 naisterahva süüdistuse kellegi mõjuvõimsa, esialgu anonüümse „kultuuriprofiili” vastu, kes on Rootsi Akadeemiale „lähedalseisev isik“.
Akadeemia alaline sekretär Sara Danius teatas vahetult pärast paljastust, et Akadeemia enam kõnealust isikut mingil moel ei finantseeri ega toeta. Akadeemia oli varem maksnud mehele igal aastal 126 000 Rootsi krooni toetust.
Alles aasta lõpus jõudis avalikkuseni kultuuritegelase tõeline identiteet: tegemist on 71-aastase prantslase Jean-Claude Arnault’ga, kes elas juba mõnda aega Akadeemiale kuuluvas korteris Prantsusmaal. Tema abikaasa on Akadeemia liige, 18. toolil istuv luuletaja Katarina Frostenson.
Akadeemia on endiselt veel üleval oleva skandaali tõttu jäänud ilma mitmetest olulistest liikmetest. Alles reedel astus oma kohalt tagasi suisa kolm inimest: Kjell Espmark, Peter Englund, Klas Östergren.
Nad ei ole rahul, kuidas Akadeemia on asunud skandaali järel tegutsema, minnes probleemi väidetaval lahendamisel nende meelest vastuollu oma põhikirjaga.
Akadeemia vananenud põhikirja reform ei ole paljudele mokka mööda, sest see tähendaks, et mitmel senisel liikmel võib tulla ametist lahkuda, sest muudatusega tahetakse piirata Akadeemia liikmeks oleku aega kümne aastani senise eluaegse asemel.
Rootsi Akadeemial, mis juba eelmise sajandi algusest annab välja Nobeli kirjandusauhinda, on 18 alalist liiget. Ahistamisskandaali puhkemisest saadik on lahkunud juba viis inimest, mistõttu kohalik ajakirjandus kirjeldab toimuvat kui akadeemia kokkuvarisemist, nimetades käesolevat olukorda „katastroofiks“ ja „ajaloolise institutsiooni hävinguks“, vahendab uudisteportaal The Local.
