Varjupaigataotleja Venemaalt mõisteti süüdi luuramises FSB kasuks

Pihkva võitluskunstide treener Mihhail Petrov põgenes eelmise aasta juunis Eestisse ja palus varjupaika. Mõne kuu pärast mõisteti ta aga Eesti vastu suunatud luuretegevuse eest vangi.

Eelmisel aastal kirjutas Delfi loo Pihkva treener Petrovist, kes palus Eestist poliitilist varjupaika, sest oli 22. juunil Pihkva dessantdiviisi seintele rahuloosungeid joonistanud.

Natuke varem, 12. juuni korruptsioonivastasel meeleavaldusel esines ta kõnega, milles kutsus üles võitlema korruptsiooniga.

Seetõttu olevat ta sattunud musta nimekirja. "Sellega seoses oli vaja riigi territooriumilt kiirelt lahkuda, kohe peale treeningut, just nii, seljakotis oleva kimono, lühikeste pükste ja t-särgiga," rääkis Petrov.

Pihkva kohaliku ajalehe Pskovskaja Gubernija peatoimetaja Deniss Kamaljagin ütles, et Petrov elas varem Tartus ja liikus oma spordigrupiga tihti erinevate Euroopa riikide vahet.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots ütles, et Petrovi varjupaigataotlus oli tõenäoliselt siiras ja mitte kate edasise spioonitöö jaoks.

Kuna aga varem oli Petrov Eesti vastu luuranud, sattus ta hoopis trellide taha. "See oli reaalsest elust ajendatud. Tal ilmselt läkski seal kibedaks, aga kuna me teadsime, et ta on kunagi FSB-ga koostööd teinud, mida ta võibolla eeldas, et me ei tea, siis me pidime selle asja ära menetlema," selgitas seda kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.

Peale aastatepikkust Venemaa president Vladimir Putini toetamist asus Petrov 2016. aastal Venemaa opositsiooni poolele. Kamaljagin ütles, et peale kohalike võimudega tülli minekut hakkas Petrov osalema korruptsioonivastase Aleksei Navalnõi liikumise ning Mihhail Hodorkovski Avatud Venemaa liikumise Pihkva harude kohtumistel ja meeleavaldustel. "Petrov oli alati poliitiliselt aktiivne," lausus Kamaljagin.

Tema Eestisse asumisest möödusid kõigest mõned kuud ja 17. oktoobril 2017 karistas kohus Petrov viieaastase vangistusega kuriteo eest, mis seisneb välismaalasena Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.

Kaitsepolisei kirjutas oma aastaraamatus, et Petrov tegi koostööd FSB-ga alates 1990. aastatest ning kogus ja edastas FSB-le muuhulgas informatsiooni kaitsepolitsei hoonete, töötajate, sõidukite ja kaitsepolitseinikega kontakte omavate isikute kohta.

Samuti oli Petrovi ülesandeks Eesti elanikega kontaktide loomine, arendamine ja hoidmine ning isikute ja nende suhtlusvõrgustikku iseloomustava informatsiooni kogumine ja edastamine FSB-le. Pole teada, millal täpselt ta need teod toime pani.

Pikemalt loe homsest Eesti Päevalehest.