Kõrgeimat palka teenivad Eestis inimesed vanuses 30-39 aastat
Kõige kõrgema palga teenijad on Eestis peaaegu igal erialal inimesed vanuses 30-39 aastat. Nad teenivad rohkem isegi nn võitjate põlvkonna liikmetest, keda tihti peetakse Eesti taasiseseisvumisjärgse aja edukaimaks põlvkonnaks.
Inimeste palgatase muutub aja jooksul. Töökogemuse kasvades palk enamasti tõuseb, ent mingist hetkest alates hakkab see langema. Eestit eristab näiteks Lääne-Euroopast see, et Eestis on palgatipp, kus teenitakse kõige kõrgemat palka, oluliselt madalamal. See tähendab, et kõige kõrgemate palkadega on suhteliselt noored inimesed vanuses 30-39.
Palgatasemelt järgnevad 2014. aastal statistikaametis tehtud uuringu kohaselt 40-49 aastased. Üle 50-aasta vanused inimesed teenisid juba vähem palka kui alla 30-aastased.
Nii on see peaaegu igas majandussektoris, välja arvatud mõnes majandusharus: Põllumajanduses ja metsanduses, ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses ning haldus- ja abitegevustes on kõige kõrgem palgatase vanuses 40-49 aastat.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja selgitas, et Eesti pole maailmas sugugi ainuke riik, kus see nii on. Sarnane olukord on ka teistes Ida-Euroopa riikides, näiteks Poolas ja Tšehhis, aga ka mujal maailmas, näiteks Lõuna-Koreas. Euroopas on ka teisi äärmuseid, kus keskmised palgad on kõige kõrgemad hoopis vanematel töötajatel, nii on see näiteks Itaalias.
"Kõige kõrgemat keskmist palka saavate inimeste vanus on Eestis aja jooksul kasvanud ja pikas perspektiivis muutub Eesti palga ja vanuse seos tõenäoliselt sarnasemaks meist jõukamatele Euroopa riikidele, kus üle 40ste palgad ei erine kuigi palju 30-40-aastaste palkadest," kommenteeris Oja.
Ühest põhjust, miks on Eestis üle 40-aastaste palgad madalamad kui 30-40-aastaste palgad, pole tema sõnul ilmselt võimalik välja tuua. Kõige enam on Eesti vanuse ja palga kõverat põhjendatud ühiskonna kiire arenguga, mis on soosinud noori. Töökohad muutuvad järjest keerukamaks ja noorem põlvkond satub enam uutesse ja kõrge tootlikkusega valdkondadesse. 90ndate algul räägiti võitjate põlvkonnast, kes võttis sisse juhi kohad – selle põlvkonna sissetulek jääb alla järgmisele põlvkonnale. Seejärel kasvas kiiresti pangandus, kuhu tulid jälle noored. Praegu kasvab kõrge palgaga IT sektor, kuhu lähevad jällegi noored.
Teine põhjendus, miks vanemate inimeste palgad on madalamad, seisneb väheses täiendõppes ja üle töötamises selles vanuses, kui palk on kõrge. Täiskasvanute oskuste mõõtmised näitavad, et vanemate inimeste oskused on madalamad kui noorematel.
Kolmas põhjendus on eelmisega seotud. Eestis on hõivemäär rahvusvahelises võrdluses väga kõrge. Ka need, kelle tervis või oskused on halvenenud, on Eestis hõivatud. Kui nad oleksid terved ja täiendkoolitatud, võiksid nad teenida enam. Mõnes teises riigis oleksid nad suurema tõenäosusega hõivest välja langenud.
Neljas põhjendus seisneb paindlikus tööturus. Kui noored teenivad rohkem, sest nende töötulemused on paremad, siis pole see tingimata halb. Tööturul, kus räägitakse palku läbi individuaalselt, saab paremini tasustada paremate tulemustega töötajaid. Mõnel pool sõltub aga palk jäigemalt staažist ja seos töö tulemustega on nõrgem. Selline jäikus võib tuua kaasa suurema tööpuuduse ja majanduse aeglasema arengu.
Viiendaks peab Oja sõnul ikkagi rääkima diskrimineerimisest. Diskrimineerimine ei pruugi aga seisneda ainult selles, et tööandja lihtsalt kiusab vanemaid inimesi ja seetõttu maksab neile vähem.
Diskrimineerimine võib tuleneda ka informatsiooni asümmeetriast, ehk tööandja ei tea, missugune on töötaja töövõime. Ta teeb selle kohta eelduse teiste sarnaste töötajate põhjal. Kui töövõime langeb keskmiselt koos vananemisega, eeldab tööandja sama kõigi kandidaatide kohta, kuna paremat teadmist tal ei ole. Kui tööandja eeldab, et vanemat inimest palgates on tal suurem tõenäosus saada kehvem töötaja, siis on ta valmis maksma vanemale inimesele vähem palka, sõltumata kandidaadi tegelikest oskustest.
