"Saavutasime täna Sagadis toimunud seminaril sisulise kokkuleppe riigi eelarvestrateegia 2019-2022 osas, mis on aluseks meie tulevaste aastate rahalistele plaanidele. Järgmisel neljal aastal planeerime valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja vähemalt struktuurset tasakaalu. Seega Eesti eelarvepoliitika on ja jääb vastutustundlikuks. Soovin tänada kõiki ministreid ja ametnikke tugeva ettevalmistuse ja asjalike arutelude eest ning tunnustan tulemusteni viinud head meeskonnavaimu," kirjutas peaminister Jüri Ratas sotsiaalmeedias.
"Koalitsiooni ühine eesmärk on arendada Eestis elu nii, et meie maal sünniks rohkem lapsi, majanduskasv jõuaks iga inimeseni ning tagatud oleks kõigi turvatunne ja julgeolek. Seetõttu toetab valitsusliit päästjate, politseinike, õpetajate ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafondi kasvu ning rahastab senisest suuremas mahus e-riigi töökindlust. Samuti on väga oluline, et Eesti kaitsekulud püsivad üle kahe protsendi SKP-st," lisas Ratas.
"Eesti majanduskasv on varasematest prognoosidest kiirem, mis eeldab omakorda tasakaalukamat eelarvepoliitikat. Kiire majanduskasv on loomulikult hea uudis meie elanikele ja ettevõtetele, sest inimestel on tööd ja palgad kasvavad. Riigi jaoks tähendab see aga hoolikalt kaalutud valikuid investeeringute osas, et vältida majanduse ülekuumenemist. Ühtlasi tagavad valitsuse tehtud otsused 2019. aastal maksurahu ning loobume varem plaanitud alkoholiaktsiisi tõusudest," kirjutas Ratas.
Arutelude käigus otsustas valitsusliit jätta ära 2019. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõusu. Samuti pole kavas kehtestada maksu magustatud jookidele.
"Mul on hea meel, et leppisime kokku selles, et eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. See tähendab, et meie valitsussektori väike võlg väheneb veelgi. Uusi makse meil kavas kehtestada ei ole, sest riigi tulud kasvavad koos meie majanduse ja palkade kasvuga niigi hästi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.
"Leidsime võimalusi suunata uute kulude katteks juba kehtivas eelarvestrateegias kavandatud vahendeid. Kokkuvõttes tähendavad need otsused, et riigi rahandus on ka järgmisel neljal aastal heas korras."
Kokkulepet kommenteeris ka siseminister Andres Anvelt. "Saavutasime täna eelarvaläbirääkimistel siseturvalisuse palkades ajaloolise läbimurde: siseturvalisuse töötajate palgafond suureneb üle 20 miljoni euro ehk päästjate palk kasvab uuel aastal ligi 20 protsenti ja politseinikel ning piirivalvuritel ligi 10 protsenti. Ka häirekeskus ja Sisekaitseakadeemia saavad tõsise palgatõusu. Tänan kõiki valitsuskabineti liikmeid konstruktiivse koostöö eest."
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstis esile, et värske eelarvestrateegia annab tugeva panuse sellesse, et Eesti oleks targem, turvalisem ja õiglasem ühiskond. "Meil õnnestus kokku leppida ajaloolises palgatõusus siseturvalisuse valdkonnas, mis aitab hoida meie teenistuste professionaalsust. Lisaks panustame juba järgmisel aastal enam kui 20 miljonit eurot täiendavalt teadusse ja innovatsiooni," rõhutas Ossinovski.
"Pean tähtsaks ka seda, et lähiaastatel investeerime enam kui 100 miljonit eurot e-riigi teenuste arendamiseks. Samuti jätkab valitsus varasema prioriteedi täitmist ning nii õpetajate kui ka kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka on võimalik järgmisel aastal tõsta saja euro võrra 1250 euroni. Märgatavalt paraneb nii sotsiaal- kui terviseteenuste kättesaadavus."
"Valitsus toetab teiste hulgas päästjate, politseinike, õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu ning rahastab senisest suuremas mahus e-riigi töökindlust," ütles Ratas.
"Märgiline on otsus rahastada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021. Regionaalpoliitiliselt on olulised Ida-Virumaa programmi täiendav rahastamine, Kagu-Eesti programmi algatamine ning ka viienda praami rentimine ja lennuühenduse paranemine Saaremaaga," rõhutas ta.
