Kes on Reformierakonna juhatusse valitud Andrus Seeme ja Jaanus Ratas?
Eile valitud Reformierakonna juhatusse valiti esmakordselt regionaalsed kandidaadid, kes täidavad eelmise erakonna esimehe Pevkuri ideed laiemapindsest juhtimisest. Juhatusse kuuluvad regionaalsed esindajad on Laine Randjärv põhja, Andrus Seeme lõuna ning Jaanus Ratas lääne piirkonnast.
„Erakond ei ole ainult Tallinn, erakonnas on 12 000 inimest, tasub meenutada, et ka riigikogu valime regioonipõhiselt,” kommenteeris Pevkur täna hommikul pärast laupäeva õhtul toimunud erakonna üldkogu.
Kui Laine Randjärv on poliitilist karjääri teinud pikemaaegselt nii Tartu linnapeana kui ka kultuuriministrina, siis Andrus Seeme ja Jaanus Ratas on juhatusse uued ning kodukandist kaugemal tundmatud nimed.
Regioonide mured erinevad
Jaanus Ratas, kes seni on tegutsenud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa arendusjuhina, liitus erakonnaga otse koolipingist. 19-aastaselt valiti ta Kullamaa vallavolikogu liikmeks, kus ta tegutses ajal, mil tudeeris pealinnas õigusteadusi. Kolinud tagasi Haapsalu külje alla, avas ta tabava nimega õigusbüroo Juss õigusabi.
Küsimusele, mis on lääne regiooni inimeste mured, kohmetus Ratas ning ütles, et ega neil eriti probleeme polegi. „Kõige suurem murekoht on meie piirkonna ühtsus, et minna vastu riigikogu valimistele,” sõnas ta viimaks.
Sukles lõi regiooni mõra
Ratas kirjeldas, kuidas Haapsalu linnapea Urmas Sukles loobus kohaliku omavalitsuse valimistel Reformierakonna nimekirjas kandideerimast ning tegi oma valimisliidu. „See lõi meie liikmete sekka lõhe, mida soovin nüüd ennekõike siluda,” rääkis Ratas.
Jaanus Ratas kandideeris oma regioonis ainsa kandidaadina. Hanno Pevkur lausus, et oleks hea meelega näinud tema vastaskandidaadina Urve Tiidust, kuid viimane otsustas kandideerida üle-eestilisse kandidaadina.
Pikaaegne vallajuht
Lõuna regiooni alt kandideeris juhatusse kaks kandidaati, Andrus Seeme ja Maido Ruusmann, mõlemad vallavanemad. Valituks osutus kirglik jahimees Seeme, kes enne haldusreformi juhtis – kohe pärast erakonda astumist 2002. aastal – Kõlleste valda, pärast Kanepi valda Tartumaal.
Agronoomiharidusega Seeme peab lõuna-eestlaste suurimaks mureks Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ning kehvat infrastruktuuri. „Maal on olukord hull kruusateedega, riik võiks toetada kasvõi ühekordse sutsakaga omavalitsusi 100 000 euroga, et teed saaks korda ja bussid sõidaks,” lausus Seeme. Seejuures ei pea bussid teps mitte tasuta liikuma, lõpetas Seeme.
