Politoloog Tõnis Saarts: IRL-i nimemuutus pole imerohi
“See on esialgne eestseisuse samm, mille osas peab seisukoha võtma üldkogu ja volikogu. Seetõttu ei saa seda veel lõpliku otsusena võtta, et erakonna nimevahetus on juba toimunud ja sisuliselt ära otsustatud,” ütles Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.
“Samas ei näe ma erilist põhjust, miks ei võiks nimevahetusettepanek üldkogus läbi minna, juhul kui Res Publica taustaga inimesed ei tunne ennast puudutatuna või oma varasemat identiteeti ohustatuna ja ei mobiliseeri selle vastu. Arvestades IRL-i praegust kriisi, siis ma viimast võimalust eriti tõenäoliseks ei pea ja väga suurt erakonnasisest vastasseisu nimevahetusele ei näe,” rääkis Saarts Delfile.
Põhjus, miks IRL nime vahetada plaanib, seisneb Saartsi sõnul soovis anda valijatele selge signaal, et ollakse rahvuskonservatiivne erakond. “Soovitakse tuletada meelde ka neid vanu aegu, kus Isamaaliit oli üheksakümnendatel üks juhtivaid parteisid ja viis läbi mitmeid reforme. Seal on kindlasti nostalgiale ja positiivsetele mälestustele rõhumise aspekt juures ja seda nii enda liikmete kui ka laiema valijaskonna jaoks,” leidis Saarts.
“Selles, kas nimemuutus toob IRL-ile oluliselt populaarsust juurde ja on imerohi, millega erakond pikaajalisest kriisist välja tuua, ma kahtlen. Ma arvan, et seda ei usu ka erakonnajuhid, et tegemist on niisuguse sammuga, mis viib kohe IRL-i toetuse varasemale kõrgele tasemele ja meelitab nende varasemad valijad EKRE tagant päevapealt tagasi. Ma usun, et kõik teavad, et see on vaid väike samm selle poole, et erakonna tulevikku pikemaajaliselt kindlustada ja oma positsioon poliitilisel maastikul selgemalt paika panna,” analüüsis Saarts.
Oluline on leida koht Reformierakonna ja EKRE vahel
Saartsi hinnangul on nime muutmine pigem kosmeetiline muutus, sest ta ei näe võimalust, kuhu IRL võiks suunduda. “Nad on väga selgelt on öelnud, et nad on Euroopa-meelne mõõdukas konservatiivne erakond. Kui nad kavatsevad muutuda täiesti EKRE suguseks erakonnaks, siis ma ei tea, kas nad jäävad üldse ellu — ilmselt mitte. Eks neil tuleb oma koht Reformierakonna ja EKRE vahel leida.”
IRL-ile avaldab Saartsi sõnutsi mõju see, kuhu suunas Kaja Kallas Reformierakonna pöörab. “Me ei tea, kas Reformierakond jääb sama rahvuskonservatiivseks, nagu oli Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase ajal, või muutub vähem konservatiivsemaks ja rohkem liberaalsemaks, mis tegelikult annaks IRL-ile hingamis- ja kosumisruumi.
Lähenevate riigikogu valimiste valguses otsib IRL erinevaid viise, kuidas erakonna brändi ja ideoloogiat uuendada, aga radikaalset nihet Saartsi arvates ei tule, sest neil ei ole kuskile liikuda.
“Kui nad liiguvad mõõdukama konservatiivsuse suunas, muutuvad nad Reformierakonnast peaaegu eristamatuteks, ja kui nad liiguvad radikaalsema konservatiivsuse suunas, on nad nagu EKRE. Nad peavad sinna vahele jääma ja eks nad oma sõnumeid sinnapoole on ka sättinud. Oluline on, et nad tõmbaksid selgelt piiri uuenenud Isamaa ja EKRE vahel. Iseasi, kas EKRE ja Reformierakonna vahele üldse mõnele kolmandale tugevale rahvuslikule erakonnale pikemas perspektiivis üldse ruumi jääb? Radikaalsetele rahvuskonservatiividele on EKRE, mõõdukatele Reformierakond — milleks mingit segast pooltooni veel sinna vahele tarvis on?” küsis Saarts.
Ta ei nõustunud väitega, et Res Publica erakonda markeeriva nimeosa kaotamine oleks Res Publica tiivale viimane hoop. “Res Publica taustaga inimesed on erakonnas edasi, kuigi tippude hulgas on neid järjest vähemaks jäänud ja ära läinud. See erakond on tänaseks üle kümne aasta koos olnud ja need lõhed on hakanud mõnevõrra taanduma. Kõigi erakonnaliikmete huvides on hetkel see, et see erakond Eesti poliitikamaastikule püsima jääks. Siin ei ole küsimus selles, kas me teeme hea või veel parema tulemuse järgmistel valimistel, vaid küsimus on ellujäämises sõna otseses mõttes,” rõhutas Saarts.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder tegi eile erakonnakaaslastele saadetud kirjas ettepaneku nimetada senine Isamaa ja Res Publica Liit ehk lühidalt IRL ümber. Uueks nimeks oleks Isamaa. Sama nime kandis valimisliit, mis võitis 1992. aastal Mart Laari juhtimisel riigikogu valimised.
