Keskkonnaministeeriumi IT-juht Marko Arula: serveriruumi põleng kiirendab loodetavasti ministeeriumi väga vananenud riistvara uuendamist

Keskkonnaministeeriumi IT-valdkonda eest vastutava ameti KEMIT direktor Marko Arula ütles ministeeriumi eilse Maa-ameti serveriruumi põlengu tagajärgede likvideerimisest rääkides, et üldiselt on praeguseks enamik maas olnud infosüsteemidest taastatud, kuid jätkuvalt kasutusest väljas olevate Eesti Looduse Infosüsteemi ja Keskkonnaregistri töö taastumise aeg ei ole veel selge. Selle põhjuseks on asjaolu, et need infosüsteemid paiknesid väga vanades seadmetes, mille osas pole selge, kas seadmeid enam uuesti kasutuse võtta on mõttekas ja võimalik, või oleks nad vaja uutega asendada.

„Eelistame siiani kasutuselolnud riistvara taastada, et kettakastide uuendamine toimuks planeeritult omaette projektina,” ütles Arula Delfile antud kommentaaris. „Iga kriis tuleb ära kasutada ja nüüd teeme nii mõndagi ümber. Aga konkreetsetest asjades on vara rääkida, sest kuigi osa kasutuselolevast riistvarast on niivõrd vananenud, et neil pole enam raamatupidamislikku väärtust, seostuvad uue soetamisega siiski kulud,” märkis Arula.

Arula sõnul vajab nüüd üks serveriruum kapitaalremonti. „Kui asi juhtus, lülitas päästeamet kogu kvartalis elektri välja,” rääkis Arula. „Kõik süsteemid lakkasid töötamast. Käivitusid generaatorsüsteemid, mis midagi püsti hoiavad. Aga kuna põlenud seadme lähedal said kahjustada ka elektrikaablid, pidime varugeneraatorite olemasolule vaatamata vajalike elektritöödeteostamiseks osa seadmeid välja lülitama. Ka riistvara sai osaliselt kannatada,” selgitas Arula juhtunut.

Samasuguse olukorra kordumist täielikult välistada võimalik pole, kuid küsimus on selles, kuivõrd kõrge on infosüsteemide töö lakkamise riskitase. Arula seisukoht on, et prioriteet peaks seisma teenuste võimalikult kiires taastamises. Selleks oleks võimalik andmeid n-ö pilvedesse laadida, kus neid serveri tõrke korral lihtsamini kätte saaks. Riik on selle poole ka näiteks Riigipilve lahenduse loomisega liikunud, kuid Arula sõnul on tee probleemi lõpliku lahenduseni veel pikk, kuna üleminek toimub suurte andmemahtude tõttu jaokaupa. Märkimisväärsete summade eraldamisele vaatamata ei ole aga need tööde ühe korraga tegemiseks ikkagi piisavad.

Kui palju õnnetuse tagajärgede likvideerimine maksma läheb, Arula esialgu öelda ei osanud. Tema sõnul andmeid kaduma ei läinud ja eile keskööks oli enamik teenuseid ka taastatud.