Baski relvarühmitus ETA palus oma terroritegude ohvritelt vabandust

Baskimaa iseseisvuse eest võidelnud relvarühmitus ETA (Euskadi Ta Askatasuna – Kodumaa ja Vabadus) vabandas oma aastakümnete pikkuse terroriaktide kampaania ohvrite ees. Peagi peaks organisatsioon teatama oma laialiminekust.

ETA palus andestust otseselt konfliktis mitte osalenud inimeste tapmise eest, vahendab BBC News.

Hispaania valitsus teatas, et ETA sai poliitiliselt ja operatiivselt lüüa ega saavutanud ühtki oma eesmärki.

Enam kui 40 aastat kestnud konflikti käigus tappis ETA umbes 800 inimest ja vigastas tuhandeid.

„Me oleme teadlikud, et selle pika relvastatud võitluse perioodi jooksul oleme me tekitanud palju valu, sealhulgas palju kahju, millele ei ole hüvitist,” teatas ETA kahes baski ajalehes avaldatud avalduses.

„Me tahame üles näidata austust surnute, vigastatute ja ohvrite vastu, mida põhjustas ETA tegevus... Me tõesti vabandame,” öeldakse avalduses, milles tunnistatakse oma otsest vastutust ebaproportsionaalsete kannatuste eest Baskimaal.

ETA teatas ka, et on pühendunud edasiliikumisele Baskimaa lepitusprotsessis.

2010. aasta septembris teatas ETA, et ei korralda enam rünnakuid ja 2011. aasta jaanuaris kuulutati välja püsiv relvarahu.

2017. aasta aprillis avaldas ETA oma relvapeidikute asupaigad ja teatas, et on täielikult relvad loovutanud.

ETA ilmus esimest korda välja 1960. aastatel tudengite vastupanuliikumisena, mis oli sügavalt vaenulik Hispaaniat juhtinud Francisco Franco repressiivsele sõjaväelisele diktatuurile.

Franco ajal oli baski keel keelatud, baski kultuur alla surutud ning intellektuaale vangistati nende poliitiliste ja kultuuriliste tõekspidamiste eest.

Franco surm 1975. aastal ja Hispaania üleminek demokraatiale tõid Baskimaale autonoomia.

Paljud ETA poolt tapetud olid Hispaania riigipolitseinikud, tsiviilkaardiväelased ning kohalikud ja üleriiklikud poliitikud, kes olid vastu ETA separatistlikele nõudmistele.