Balti kriminaalpreventsiooni instituudi korraldatud konverentsil esines täna 1998. aasta aprillis Kohtla-Järvel toimunud nelikmõrva eest süüdi mõistetud ja eluaegset vangistust kandnud Anatoli Nikolajev.

Nikolajev kirjeldas, kuidas nägi välja tema teekond süüdimõistmiseni. Ta rääkis, kuidas talle tehti pakkumine, et ta istub vanglas vaid paar aastat kuniks tegelikud mõrvarid tabatakse ja pärast seda saab ta tunnistajakaitse programmi abil uue identiteedi ja elukoha.

Hoolimata sellest, et nii ei läinud, oli elu vanglas Nikolajevi sõnul tore. "See oli minu kodu 20 aastat," ütles ta ja lisas, et seal olid tavalised ja toredad inimesed.

Kui Nikolajev teada sai, et president otsustas talle armu anda, hakkasid tal sipelgad jooksma ülevalt alla ja alt üles ning ta ei saanud päris täpselt aru, mis toimub. Kui ta teistele vangidele ütles, et läheb minema, küsisid teised: "Kuhu sa lähed, teise plokki?" Ka Nikolajev ise ei uskunud, et ta tõesti lõpuks vabanes.

Küsimusele, kuidas tal õnnestus säilitada lootus, vastas Nikolajev, et ta muudkui kirjutas ja kirjutas ning võitles. "Kümme aastat võitlesin üksi, kümme aastat võitlesime koos," ütles ta Avo Üprusele, vaimulikule, kes Nikolajeviga vangis olles sidet pidas.

Nikolajev andis vestluse käigus mõista, et kuigi ta on tänulik presidendile ja tal on hea meel lõpuks vabaduses olla, pole ta süda saanud seni rahu, sest tõde pole seni päevavalgele toodud ja tegelikku mõrvarit ei teata siiani.

Vaata Nikolajevi vestlust Avo Üprusega pikemalt videost.

Taust

Nikolajevi võimaliku süütuse üle on palju aastaid vaieldud nii kohtus kui ajakirjanduses. Praegu 63-aastane Nikolajev pidi trellide taga veetma 20 aastat.

Meest süüdistati 1998. aasta 19. aprilli õhtul Kohtla-Järvel korteris kolme naise ja ühe mehe tapmises. 39-aastast Jelena Erlihit oli tulistatud kaela ja pähe, 37-aastast Alla Bernikovat pähe, 27-aastast Andrei Ovtšinnikovi õlga ja pähe ning 25-aastast Tatjana Tširkovat rinda, õlga ja pähe. Noorim naine oli viimaseid kuid rase.

Nikolajev on enda sõnul süütu ja tema väitel peteti temalt ülestunnistus lihtsalt välja. Mehe süütusesse usub ka tema juhtumiga tegelenud prokurör, kes loobus omal ajal kohtus Nikolajevi süüdistamisest. Kohus mõistis Nikolajevi siiski eluks ajaks vangi.

Riigikohus lükkas Nikolajevi teistmisavalduse tagasi, mistõttu oli presidendi armuandmine Nikolajevi ainus võimalus vanglast pääseda. Ent armuandmine ei vabastanud Nikolajevit süüdimõistetud mõrvari tiitlist.

President Kersti Kaljulaid andis Nikolajevile armu selle aasta 26. märtsil.