Kas õppused on ikka turvalised? Relva või laskemoonaga seotud õnnetusi juhtub harva, kinnitab kaitseväe esindaja
Möödunud aasta septembris võis meediast lugeda, et Viru jalaväepataljoni ajateenija sai Sirgalas peetud laskeharjutusel kergelt vigastada, sest jättis relva kaitseriivistamata. Nüüd, mõned päevad tagasi, jõudis avalikkuse ette tõik, kuidas Kuperjanovi pataljoni ajateenija sai vigalõhkemata jäänud laskemoona plahvatuses.
Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna nooremstaabiohvitser kapten Lauri Kriisa ütles Delfile, et relvade või laskemoonaga seotud õnnetusi tuleb kaitseväes ette väga harva. „Enamik õnnetusi on siiski seotud spordi või füüsilise tegevusega ning on enamasti pisitraumad või -vigastused,” sõnas ta.
Ohutustehnikale pannakse kaitseväes aga väga suurt rõhku. „Relvadega ohutult käitumist hakatakse ajateenijatele õpetama juba nende esimestest teenistusnädalatest alates ning seda jätkatakse terve teenistuse vältel,” selgitas Kriisa. Ta lisas, et on oluline ohutustehnika igapäevase väljaõppega siduda ja seda pidevalt harjutada.
Ajateenijatele tutvustavad ohutustehnikat nende instruktorid ja ülemad. Õppustel ja harjutustel vastutavad ohutuse järgimise eest vastava ülesande läbiviijad. „Ohutusnõuete täitmise juures on suur roll ka harjutusel või väljaõppes osalejal endal, kes peab nõudeid korrektselt järgima,”
Enne vastavate harjutuste, näiteks lasketiiru mineku algust viiakse alati läbi ohutusalane instruktaaž, kus harjutusega seotud vajalikud ohutus- ja käitumisnõuded üle korratakse. Kui aga juhtuvadki õnnetused, siis tuleb juhtunut analüüsida ja midagi muuta. „Tähtis on ka igast vahejuhtumist õppida ning vajadusel parandada väljaõpet ja ohutustehnika nõudeid,” möönis Kriisa.
