Agur Yana Toomi lehel: ma läheks Krasnaja Strela kontserdiga ka Krimmi
Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur ütles Yana Toomi Eesti büroo nõunik Margarita Kornõševale antud intervjuus, et kui vaja, läheks ta Krasnaja Strela kontserdiga kasvõi Krimmi esinema.
GAG-i nõukogudeaegse estraadi kontsert Krasnaja Strela sai palju teravat vastukaja, sest seda peeti Nõukogude aega ilustavaks. Agur kaitses kontserdi korraldamise mõtet.
"Kui oli see kõige suurem meediapeks selle kontserdi toimumise ümber, olukord oli ärev, saatsin ma nende laste vanematele, kes osalevad selles projektis, kirjad – tee näete seda kära, olge palun head, arutage seda teemat kodus ja kui seal on mingid tõeksipidamised, mida te ei poolda, siis täiesti nõustun sellega, et laps selles projektis ei osaleks. Selle peale sain kõikidelt vastuseid, kus oma lapsi toetati ja küsiti ajakirjanike kohta – et kust nad seda jama võtavad?"
Küll aga võttis Agur surve tõttu kontserdi plakatilt maha nõukogude sümboolika. "Muudatused olid ikkagi puhtalt välisest survest, et rahustada maha see suur kisakoor ja meediakära. Aus vastus on see, et linnapea helistas (ta oli ka nagu lollis seisus), ütles: kas sa saaksid tulla vastu ja muuta see sümboolika ära, siis ei ole kellelgi rohkem küsimusi. Kui oleks öeldud – jäta kontsert ära, sellega ma ei oleks nõus olnud. Aga kusagil tuleb poole sammuga vastu astuda. Mul ei olnud sellest kahju, niikuinii reklaami juba saime selle kisma ja käraga ning minu arust oli lihtsalt mõistlik – juba koolipere nimel – natuke olukorda rahustada," rääkis Agur.
Ta rääkis, et Krasnaja Strela programmiga on kavas minna ka Venemaale, nii Peterburgi kui Moskvasse, aga võibolla ka Krimmi. "Aga siin ongi see koht! Seesama koht, et meil ei ole poliitilisi piire. Kas Krimmis elavad inimesed on kuidagi teised?" selgitas ta valmisolekut Krimmis käia.
Agur rääkis, et vene õppekeelega koolis saab ka eesti keele selgeks õpetada, kui kooli juhtkond seda soovib. Seda, et eesti keeles õppimine venelaste identiteedile halvasti mõjub, ta ei uskunud.
"Meil on päris palju õpilasi, kes on vene peredest. Nendega rääkides tajun, et nad tunnevad ennast hästi ja nende vanemad on rahul, kuigi mõni vanem võib-olla üldse ei oska eesti keelt. Ma ei usu, et nende laste identiteet kuidagi kannatab või nad ei tunne ennast venelasena, kui õpivad eesti koolis," rääkis Agur.
Ta rääkis, et GAG-i õpilased suhtlevad ka Linnamäe Vene Lütseumi õpilastega. "Peab ütlema, et nad lähevad inglise keelele üle. Sest meie õpilased ei oska nii palju vene keelt, sealsed õpilased ei oska nii palju eesti keelt ja suheldakse inglise keeles. Aga vähemalt suheldakse," nentis Agur.
