Töövõimereform on üllatavalt edukas, seni kodus istunud puuetega inimesed saavad hästi tööle
Palju kriitikat saanud töövõimereform on üllatavalt edukas, sest vähenenud töövõimega inimesed on oodatust paremini omale töökohtasid leidnud.
Töövõimereformi eesmärgiks oli saada puuetega inimesed oma kodudest välja tööturule, kui nende tervis lubab kasvõi natuke töötada. Nende tööle aitamisega pidi tegelema töötukassa.
2015. aastal ennustas rahandusministeerium, et tööpuuduse tase tõuseb 2015. aasta 6,5 protsendilt töövõimereformi tõttu 2019. aastaks 9,4 protsendini.
Nimelt loetakse töötuteks vaid neid inimesi, kellel pole tööd, aga kes otsivad seda ja on valmis tööle asuma. Lihtsalt kodus istuvaid inimesi, kes tööd ei otsi, töötuteks ei loeta.
Paljud puudega inimesed istusid enne töövõimereformi kodus, mistõttu neid töötute arvestusse ei kaasatud. Reformi üks lootus oli panna nad tööd otsima. Töö otsimise ajal, aga enne töö leidmist, oleksid nad läinud kirja töötutena, seetõttu ennustatigi tööpuuduse näitaja statistilist tõusu.
Majandusel on aga läinud hästi ja ka puuetega inimesed on leidnud nii hästi tööd, et järgmiseks aastaks ennustab rahandusministeerium vaid 6,2 protsendilist tööpuudust.
Töötukassa teatas, et märtsi lõpu seisuga otsis töötukassa abiga tööd 10 233 vähenenud töövõimega inimest. Vähenenud töövõimega töötud moodustasid kõikidest töötutest kolmandiku.
Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppeli sõnul oodatust rohkem osalise töövõimega inimesi töötab, mida on toetanud kiire majanduskasv ja soodne tööturu olukord. 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli osalise töövõimega inimestest hõivatud ligikaudu 60 protsenti. Enne reformi töötas umbes 40 protsenti kõigist tollastest töövõimetuspensionäridest.
Samuti on Koppeli sõnul eeldatust rohkem neid osalise töövõimega inimesi, kes ei tööta, kuid vastavad muudele töövõimetoetuse saamise tingimustele, näiteks õpivad, kasvatavad väikelast või hooldavad pereliiget.
"Viimastel andmetel leiab vähenenud töövõimega töötutest aasta jooksul töö 57 protsenti. 2017. aastal lõpetati vähenenud töövõimega inimeste töötuna arvelolek tööle asumise tõttu pea 8500 juhul, selle aasta esimesel kolmel kuul on töötukassa kaudu tööle liikunud veidi üle 2000 vähenenud töövõimega inimese," kommenteeris Koppel.
Vähenenud töövõimega inimestel kulub küll töö leidmiseks mõnevõrra kauem aega kui teistel töötutel, kuid töötukassa analüüs näitas, et nad leiavad tööd kõigil tegevusaladel ja teiste töötajatega suuri erinevusi ei ole.
Maksu- ja tolliameti andmetele tuginedes leiti, et kuuendal kuul pärast tööle asumist saavad vähenenud töövõimega töötajad teistega võrreldes veerandi jagu madalamat palka. Selle üheks põhjuseks võib olla ka tihedam töötamine osalise koormusega.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski oli tööhõivereformi tulemustest positiivselt üllatunud. Vähenenud inimestele tööleasumine osutus lihtsamaks kui reformile eelnenud analüüs ennustas. "Üllatavalt paljud vähenenud töövõimega inimesed on tööturule saanud kiiremini kui prognoosisime," rääkis Ossinovski.
