Dudley oli sunnitud Moskvast põgenema, kui vereproovid näitasid, et teda mürgitati aeglaselt, väitis endine töötaja.
Kuulujutud Dudley mürgitamise kohta hakkasid ringlema juba 2014. aastal, umbes kuus aastat pärast seda, kui ta 2008. aasta augustis Venemaalt lahkus. Sel ajal oli Dudley BP-s kõrgema taseme juht, kes oli ülimalt kasumliku ühisettevõtte TNK-BP eesotsas.
Endine töötaja väidab, et Vene võimud tahtsid Dudleyst lahti saada ja koostasid plaani tema aeglaseks mürgitamiseks. Ilja Zaslavski, kes töötas TNK-BP-s neli ja pool aastat, usub, et ainult Venemaa Föderaalsel Julgeolekuteenistusel (FSB) olid oskused ja teadmised mürgi piisavalt aeglaseks manustamiseks, et Dudleyle kahju tekitada, kuid teda mitte tappa.
Väidetav mürgitamine leidis aset kaks aastat pärast Aleksandr Litvinenko mõrva, kes puutus Londonis kokku radioaktiivse ainega poloonium-210, ning kümme aastat enne Sergei Skripali mõrvakatset närvimürgiga Inglismaal Salisburys.
Viis aastat pärast Dudley lahkumist Moskvast müüdi TNK-BP Venemaa riiklikule naftafirmale Rosneft. Selle eest maksti siis juba Dudley juhitud BP-le 12 miljardit naela ja anti 12,5-protsendine osalus Rosneftis.
Sel puhul toimunud tseremoonial osales ka Venemaa president Vladimir Putin.
„Kogu mõte oli kõrvaldada Bob Dudley ja umbes 150 lääne juhti,” ütles Zaslavski.
Zaslavski on nüüd Putini-vastase Vaba Venemaa fondi uuringute juht Washingtonis ja Londoni Chatham House’i poliitikainstituudi uurija.
„Lääne personali ahistamine toimus paljudel tasemetel. Nad jälitasid inimesi, nad murdsid sisse nende korteritesse. Ühte hoiatati, et ei ole ohutu Venemaale naasta. Dudley ja teiste kõrgemate juhtidega hakkasid nad ka avama erinevaid kohtuasju nende vastu isiklikult, mitte BP vastu. See oli Dudley jaoks esimene vihje, et ta peab välja minema. Aga ta ei teinud seda. Ta oli kangekaelne,” rääkis Zaslavski. „Ta arvas, et võib ettevõtet juhtida, sest seadus on tema poolel, nii et ta jäi Moskvasse. See jätkus mitu kuud ja lõpuks nad otsustasid saata talle parem sõnum, mürgitades ta toitu. Loomulikult ei saanud me kunagi tõestada, kes täpselt teda mürgitas.”
Zaslavski lisas: „Ma olin neist väidetest teadlik, aga ma sain kinnituse 2016. aastal endiselt kolleegilt, kes oli Dudley lähedane nõuandja. Ta ütles mulle, et mürgitamine leidis aset suvel 2008. Nad arvavad, et mürk pandi Dudley toitu, võib-olla kellegi poolt kontorist seest. Nad tegid ulatuslikke laboriteste Suurbritannias ja leidis kinnitust, et mürgitamine leidis aset Venemaal. Tema veri näitas mürgitamise märke. Mulle on seda nüüd kinnitanud hea Dudleyle lähedane allikas ja mul pole põhjust selles kahelda. Põhjus, miks BP tahtis teste teha, oli see, et Dudley oli haigeks jäänud. Ma ei tea sümptomeid, aga ma tean, et need olid piisavad, et ta hakkaks väga muretsema. See ei olnud nagu tavaline toidumürgitus. Seda ei juhtunud ainult ühe korra. See juhtus nädalate jooksul. Alguses ei suutnud ta välja mõelda, mis temaga viga on. Dudley lahkus Venemaalt salaja ja kiiresti, kui sai diagnoosi. Ta lahkus Moskvast tagaukse kaudu. Ta lahkus varahommikul ja lahkus äkki. Ta ei läinud tagasi BP Londoni kontorisse. Ta läks salajasse kohta Euroopas.”
Zaslavski väidab, et Briti valitsus oleks pidanud siis Kremlilt mürgitamise asjus aru pärima. Selle tegemata jätmine julgustas Moskvat ründama Skripali ilma vastutegevust kartmata.
„See oli pärast Litvinenko mürgitamist. Ma süüdistan osas sellest Briti valitsust ja MI6, et nad venelastele kohe vastu ei astunud. On absoluutselt hämmastav, millega Briti julgeolekuteenistused lubasid venelastel siis pääseda. Mürgitamise pidid läbi viima professionaalid, et tagada, et Dudley ei sureks. Nad tahtsid lihtsalt talle sõnumi saata. Seda tegid kindlasti professionaalid, kes suutsid seda mürki nädalaid manustada. Aga kes täpselt mürgitamise läbi viis, seda ma ei tea. Ma ei tea ainet. Ma ei tea sellest midagi. Minu allikas ei olnud avatud sellest rääkima,” ütles Zaslavski.
Eelmisel nädalal küsiti Dudleylt, mis nõu annaks ta noortele juhtidele, kes naftaäris alustavad. Tema vastus oli: „Hoidke Venemaast eemale. Ma tean, et siin on mõningaid sõpru Venemaalt, nii et see on lihtsalt nali. Ma tõesti naudin seal töötamist. Ma elasin seal koos perega üheksa aastat.”
