„Uued poliitjõud” Euroopas tahavad olla „liikumised”, mitte parteid, ja jääda vasak-parem skaalal määratlemata
Prantsusmaa tsentristlik, liberaalne ja sotsiaalliberaalne erakond La République En Marche! asutati 2016. aasta 6. aprillil Emmanuel Macroni poolt, kes 2017. aastal valiti Prantsusmaa presidendiks. Macron peab seda progressiivseks liikumiseks, mis ühendab nii parem- kui vasakpoolseid.
La République En Marche! on Euroopa-meelne liikumine, mis aktsepteerib globaliseerumist ning tahab Prantsuse poliitikat moderniseerida ja moraliseerida.
Algse nimega liikumise En Marche! asutamine oli esimene viide sellele, et Macron tahab presidendiks kandideerida ning ta kasutas seda oma valimiskampaania rahastamiseks. Et luua erakonna esimene platvorm, millega kampaaniat alustada, värbasid Macron ja tegevjuht Ludovic Chaker 4000 vabatahtlikku, kes käisid ukselt-uksele küsitlemas 100 000 inimest ja kasutasid kogutud informatsiooni valijatele lähedasema programmi koostamiseks.
2017. aastal osales La République En Marche! esimest korda parlamendivalimistel. Vähemalt pool kandidaatidest tuli kodanikuühistkonnast, ülejäänud pool oli varem poliitilist ametit pidanud.
2017. aasta 18. juunil võitis La République En Marche! Prantsusmaa Rahvusassamblees absoluutse enamuse ning sai president Macroni toetavaks võimuparteiks.
Tšehhi rikkuselt teine mees, Agroferti konglomeraadi ja Mafra meediagrupi omanik Andrej Babiš asutas 2012. aastal praeguse tsentristliku populistliku erakonna ANO 2011. See põhineb endisel liikumisel Rahulolematute Kodanike Aktsioon (Akce nespokojených občanů). Sõna ano tähendab tšehhi keeles „jah”.
ANO peab ennast pigem poliitiliseks liikumiseks kui erakonnaks ega soovi määratlemist parem-vasak skaalal. Eesmärk on saada lahti korruptsioonist ja poliitikute immuunsusest, võidelda tööpuudusega ja parandada transpordiinfrastruktuuri. Väljastpoolt asetatakse ANO tsentrisse. Suhtumist Euroopa Liitu on nimetatud eurooportunismiks.
Uue poliitilise partei loomise idee tekkis pärast seda, kui Babiš oli hakanud rääkima süsteemsest korruptsioonist ning tema avaldusi toetasid tuhanded tšehhid. ANO 2011 alustas 2011. aasta novembris ühinguna ja 2012. aasta 11. mail sai sellest ametlikult poliitiline partei.
2013. aasta alamkojavalimistel sai ANO 18,7% häältest ja teise koha ning pääses valitsuskoalitsiooni. 2014. aastal võitis ANO Tšehhis Euroopa Parlamendi valimised 16,13%-ga ning ANO liikmest Věra Jourovást sai Euroopa Komisjoni volinik. 2014. aasta senati ja kohalikel valimistel sai ANO senatis 4 kohta ning muutus suurimaks erakonnaks Tšehhi kümnest suuremast linnast kaheksas, sealhulgas Prahas. 2016. aastal eraldusid ANO-st kaks parteid, sest väitsid, et ANO-s puudub demokraatia ja arutelu. Samal aastal võitis ANO regionaalvalimised ja senativalimiste esimese vooru. 2017. aasta alamkojavalimistel sai ANO 30% häältest ning Babišist sai peaminister.
Itaalia koomik ja blogija Beppe Grillo ning veebistrateeg Gianroberto Casaleggio asutasid 2009. aasta 4. oktoobril Viie Tähe Liikumise (Movimento Cinque Stelle – M5S). M5S-i peetakse populistlikuks, establishment’i-vastaseks, keskkonnakaitsele suunatuks, alterglobalistlikuks ja euroskeptiliseks. Liikmed rõhutavad, et tegemist ei ole partei, vaid liikumisega ning seda ei saa mahutada traditsioonilisse vasak-parem paradigmasse.
M5S propageerib kodanike otsest osalemist avalike asjade juhtimises digitaalse demokraatia kaudu. M5S peab üldse internetti lahenduseks paljudele ühiskondlikele, majanduslikele ja keskkonnaprobleemidele.
2013. aasta alamkojavalimistel sai M5S kõige rohkem hääli, kuid 630 kohast ainult 109, sest ei osalenud valimisliidus. Vastasel juhul oleks ta tulnud kolmandaks. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai M5S 21,15% häältest ja 17 kohta. Tänavustel Itaalia parlamendivalimistel oli M5S-i toetus 32,7%, mis andis 227 kohta 630-st. Erakonda juhib alates 2017. aasta septembrist Luigi Di Maio.
Hispaania Kataloonia regioonist on alguse saanud postnatsionalistlikku ideoloogiat kandev tsentristlik erakond Ciudadanos (Kodanikud), mis on pakkunud segu sotsiaaldemokraatlikest ja liberaal-progressiivsetest seisukohtadest.
Ciudadanos ise nimetab end vasaktsentristlikuks. Esimees Albert Rivera on varem keeldunud erakonda parem-vasak skaalale paigutamast, hiljem on ta öelnud, et Ciudadanos asub tsentris. Suur enamus vaatlejatest paigutab Ciudadanose aga tsentrist paremale. Ideoloogiliselt kirjeldab Ciudadanos end progressiivse, sekulaarse, põhiseaduslikku Hispaania ühtsust pooldava, Euroopa föderalistliku ja postnatsionalistliku erakonnana.
Katalaanikeelse nimega Ciutadans moodustati Kataloonias 2006. aasta juulis vastuseks sealsete tuntud ühiskonnategelaste manifestile, milles kutsuti üles looma uut poliitilist jõudu, mis tegeleks „tavaliste inimeste tõeliste probleemidega”. Selles manifestis tauniti ka katalaani rahvuslasi. 2005. aastal asutas sama grupp inimesi poliitilise platvormi Ciutadans de Catalunya (Kataloonia Kodanikud) ning 2006. aastal teatasid nad uue erakonna Ciutadans asutamisest, mille etteotsa valiti noor Barcelona advokaat Albert Rivera.
2013. aastal hakkas erakond organiseeruma ka mujal Hispaanias manifestiga „La conjura de Goya” ja kongressiga Madridis. 2015. aasta Hispaania üldvalimistel pääses Ciudadanos parlamenti 13,9% protsendi häältega ja sai 40 kohta. 2016. aastal toetus veidi langes ja oli 13,1%, mis andis 32 kohta 350-st. Ciudadanos on hetkel Hispaania parlamendis suuruselt neljas erakond.
Tänavu aprillis asutati Soomes sõltumatu poliitiline rahvaliikumine nimega Liike Nyt (Liikumine Nüüd), mis rõhutab avatud dialoogi ja poliitiliste otsuste tegemise laiapõhjalisemaks muutmist.
Liike Nyti asutamist on põhjendatud uute teguviiside toomisega poliitikasse ja läbipaistvuse suurendamisega. Endine sotsiaaldemokraat ja Soome rahvusringhäälingu Yleisradio endine juht Mikael Jungner põhjendas vajadust uue poliitilise liikumise järele sellega, et olemasolevad erakonnad ja poliitiline kultuur vajavad raputamist.
Esimesed uudised uue liikumise asutamise kohta avaldas ajaleht Helsingin Sanomat tänavu 18. aprillil, kui teatati, et ärimees, ettevõtja, spordijuht ja poliitik Hjallis Harkimo ja Jungner on asutamas uut poliitilist liikumist. Jungner rõhutas, et tegemist on just nimelt liikumise, mitte tavalise erakonnaga. Erinevus erakonnast on Jungneri sõnul võimule saamise püüde asemel soov muuta kinnistunud teguviise, kasutades ära digitaliseerimist.
21. aprillil avaldas Harkimo televisioonis ka teised liikumise asutajaliikmed, kelleks on lisaks Harkimole endale ja Jungnerile kommunikatsiooniprofessionaal Sarian Antila, Soome uusi tehnoloogiaid tutvustava ürituse Slush käimalükkajana tuntud Helene Auramo, ajakirjanik Tuomas Enbuske, teadlane Karoliina Kähönen ja ettevõtja Alex Nieminen. 26. aprillil asutas koonderakonnast välja astunud Harkimo ka Liike Nyti parlamendifraktsiooni.
