Salapärane kohtumine India restoranis ja Che Guevara pildiga särk: Vabaerakonna võimuvõitlus on kaasa toonud parteisisesed rängad süüdistused
Hiljuti teatas vabaerakonna praegune esimees Artur Talvik, et ei kandideeri enam mais toimuvatel erakonna esimehe valimistel. Enne seda oli Talvik lubanud, et valituks mitteosutumise korral lahkub ta erakonnast ja võtab märkimisväärse osa toetajaid endaga kaasa. Nüüdseks on Talviku sõjakas toon mahenenud ja erakonnast ta lahkuda ei kavatse.
Erakonna esimehe valimiskampaania on olnud sõjakas. Erakonnas on madala toetusprotsendi ja riigikogu järgmistel valimistel valimiskünnise alla jäämise ohu tõttu on õhkkond küllaltki närviline. Agressiivse tooni tõi mängu esimeheks kandideerimise kampaania avanud Talvik ise, kui ta oma kandideerimisplaanidest rääkiva blogipostituse lõpetas lausega: ”Eks koidikul siis selgitame, kes on meist õige vabaerakondlane.”
Ka Andres Herkelit toetav vastaspool on käitunud küllaltki agressiivselt. Aprilli keskel tutvusid Andres Ammase matustel erakonna nõunikud Kadri Paas, Maria Murakas ja Age Minka aastapikkuse staažiga Vabaerakonna liikme, kirju ametikäiguga Andres Lintsiga. Mõni päev hiljem võttis Lints Paasi, Muraka ja Minkaga ühendust ja avaldas soovi neid näha. Kohtumispaigaks valiti üks Tallinna äärelinnas asuv India restoran. Kohtumist kinnitavad üksmeelselt nii Lints, Murakas kui Paas.
Restoranis hakkasid asjad minema väidetavalt aga hoopis teises suunas. Paasi ja Muraka sõnul hakkas eelnevalt Talvikule toetust avaldanud Lints neilt ülimalt agressiivselt ja pealetükkivalt uurima Talviku kandideerimist puudutavaid kavatsusi. „Lints soovis ilmselt lähemalt teada saada, mis on Vabaerkonna plaan, kes kandideerivad, kes keda toetab, mida kavatseb,” ütles Murakas Delfile. „Tegu oli informatsiooni saamise kompamisega,” märkis ta. Lintsi pealetükkivus ja agressiivne toon muutsid Paasi väitel kohtumise erakordselt meeldejäävaks.
Lints ei lükka huvi Talviku kandideerimisplaanide osas ümber, kuid väidab, et kõik toimus väga rahulikult. Küll aga pole Lints nõus Paasi ja Muraka väitega, kelle sõnul Lints uuris, kas neil on plaan Andres Herkelit kuidagi kompromiteerida.
Raju esimehe valimiste kampaania on sestsaadik jätkunud. Andres Herkel kritiseeris teravalt Artur Talvikut ja nimetas tema juhtimisstiili diktaatorlikuks, võrreldes Talvikut Ladina-Ameerika revolutsionääri Che Guevaraga. Juba eelnimetatud Andres Lints ilmus omal initsiatiivil ka Artur Talviku kokku kutsutud kohtumisele, Che Guevara särk seljas. Märkima peab, et Lints kandideerib ka erakonna juhatusse. Kas võib olla, et Lints püüab oma ettevõtmiste abil erakonnas tuntust koguda?
Vabaerakonnas on Lintsile lisaks esile kerkinud ka teisi keskmisest kodanikust erineva taustaga tegelasi, kes Talvikut ei toetanud. Märkimisväärne on ka see, et Vabaerakonnaga on ühinenud mitmeid varasemalt teistesse erakondadess kuulunud inimesi. Lisaks hiljuti end esimehekandidaadina üles seadnud maailmavaatelt vastuolulisi seisukohti väljendanud endisele Reformierakonna liikmele Olev Vaherile ja hiljuti EKRE-st Vabaerakonda üle tulnud, samuti väga vastuokslikke vaateid väljendanud Tarmo Kaldmale, on erakonnas veel teisigi mujalt üle tulnud inimesi. Ka Lintsiga kohtunud Kadri Paas ise oli veel hiljaaegu EKRE meedianõunik.
Talviku kandidatuuri vastu on üles astunud ka Raul Rand, kes on olnud Reformierakonna liige ja kuulunud neli aastat EKREsse. Väidetavalt on tema rahaasjad küllaltki hämarad. Rannale on ette heidetud ka mitmete hämara taustaga inimeste, sealjuures Narva Aleksandri kirikust raha omastamise ja dokumentide võltsimise eest kriminaalkorras karistatud Heikki Lättemaa, erakonda toomist.
Talviku poolehoidjate suunalt on tulnud süüdistusi ka Andres Herkeli toetaja ja tema kunagise koduerakonna IRL-i endise peasekretäri Ivo Rulli suhtes. Talviku pooldajad süüdistavad Rulli erakonna liikmete üksteise vastu üles ässitamises, samuti ebapiisavates saavutustes erakonna kampaaniajuhina.
Kas kogu see jant esimeheks valimise ümber ei ole lihtsalt Reformierakonda kopeeriv viis, millega püütakse Vabaerakonda pildil hoida? Vabaerakonna esimehe valimised toimuvad veidi rohkem kui nädala pärast, järgmiste riigikogu valimisteni on jäänud aga kümme kuud.
