Eesti 200 poliitliikumise esindaja möönab, et organisatsioonile tuleb ilmselt uus nimi panna. Maailmavaate asjus valitseb endiselt hämarolek
Eesti 200 poliitliikumise üks eestvedajaid, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Kristiina Tõnnisson tunnistas, et liikumine peab tõenäoliselt leidma endale uue nime. Samal ajal keeldus ta jätkuvalt ütlemast, milline on liikumise maailmavaade.
"Kuna see tuli eile välja ja me oleme alles kõigi oma mõtete ja tegudega niikuinii suhteliselt algusjärgus selle formaliseeritusastme poolest, siis eks me hakkame nüüd vaatama, et mida me edasi teeme. Sellest ma sain ka alles eile õhtul kell kaheksa teada," ütles Tõnnisson vastuseks küsimusele, kas Eesti 200 liikumine peab hakkama otsima uut nime, sest praegune on juba patendiametis registreeritud.
Küsimusele, kas liikumisega on oodatud pigem vasak- või parempoolse, liberaalse või konservatiivse maailmavaatega inimesed, vastas Tõnnisson, et liikumine ei soovi ennast poliitilisel maastikul kuidagi positsioneerida.
"Me ootame eelkõige inimesi, kes tunnevad, et jah, need (eile Eesti 200 manifestis nimetatud – toim) kuus teemat on kõige kriitilisemad või nendest peaks alustama, nendele fokusseerima, et järgmised 10-20 aastat Eestis planeerida," sõnas Tõnnisson.
"Meie tegelikult tõstatasime teemad. Ütlesime, et need valdkonnad on olulised ja me teadlikult ei hakanud ütlema kuidas," sõnas Tõnnisson. Parem- või vasakpoolsus tuleb tema sõnul sisse sellest, kuidas konkreetseid probleeme lahendatakse.
Eile avalikkuse ette kerkinud Eesti 200 liikumine, mis ei välista parteiks hakkamist ja riigikogu valimistel kandideerimist, on sattunud teatavasse nimeskandaali. Nimelt on sellenimeline liikumine juba mitu aastat olemas, kui selle registreeris patendiametis MTÜ Eesti Kultuuri Koda
