Kiirabiarst Valga haigla arutelul: sünnitajat põllule ei jäeta, aga mis saab teistest abivajajatest?
Kohalike elanike esindajana istungil osalenud Valga linna jurist linnasekretäri ülesannetes Anastasija Kikkas sõnas, et pooleteise kuuga, mis on möödunud sünnitusosakonna sulgemise otsuse teatest, on kogukonnal tekkinud rohkem küsimusi kui vastuseid.
„Oleme arvamusel, et see ei toeta kuidagi valla ja piirkonna arengut. Oleme esitanud TÜK-ile mitmeid teabenõudeid. Minu käes on nii pöördumisi kui vastuseid, aga need pole selged. Endiselt on lahendamata või ei ole osatud selgitada, mismoodi näeb välja sünnitajate sõit haiglasse ja tagasi. Panna kogu rõhk ja vastutus kiirabile ei ole meie arvates õige,” lausus Kikkas.
„Mina väidan, et Tartusse alla tunniga ei saa. Võru teed Lõuna-Eesti haiglasse on kehvad ja kitsad. Tuleb arvestada kiirabi väljakutsumise aega ja neid on ainult kolm. Võib juhtuda, et kahel või kolmel on väljakutse. Kui kaua see naine ootab? Ohutuse tunne kaob ära, kui teepeal peaks midagi juhtuma, siis kes selle eest vastutab? Hetkel tekitab hirmu see, et protsess ei ole lahendatud,” kirjeldas Kikkas kohalike muresid.
Aastaid Valgamaa kiirabiarstina töötanud Tiina Tuhkanen küsis, mis saab olukorras, kus kiirabi viib parasjagu maakonnast väljaspool asuvasse Tartu ülikooli kliinikumi sünnitama hakkavat naist, kuid samal hetkel vajab teenindamist mõne kõrgema kategooria väljakutse. „Teda ümber suunata ei saa, sest sünnitajat põllule sünnitama ei jäeta. Kui tegemist on elustamise kutsega, siis mõelgem sellele hetkeks,” sõnas Tuhkanen ja rõhutas, et sünnitajate transpordiks ei saa kasutada erakorralise meditsiini transpordiks mõeldud kiirabiautosid olukorras, kus maakonna peale on kolm kiirabibrigaadi. „Sellisel juhul tuleb välja mõelda eraldi transpordibrigaad sünnitajate jaoks.”
TÜK-i juhatuse esimees ja Valga haigla nõukogu esimees Mart Einasto kiirabi puudutavatele küsimustele konkreetseid vastuseid ei andnud, öeldes vaid, et Valgamaad teenindav kiirabi on professionaalne, innovatiivne ja hea tehnikaga.
Teise olulise probleemina transpordi kõrval tõi Kikkas välja varakult haiglasse tulnud naiste majutamise. Nimelt on tekkinud mure, et naine võidakse jätta sünnituse alguseni raviasutuse ukse taha. „Räägitud on patsientide hotellidest, mille rajamine võtab aega. Hotelle veel pole, aga see on hea mõte. Teine küsimus on selle rahastamine. Kes selle eest maksab? Need kindlasti ei ole tasuta.”
Einasto kinnitas, et kui keegi saabub õhtul hilja, siis mahutatakse inimene haiglasse seniks, kuni sünnitus algab. Samuti olevat kliinikumil koostööpartner.
Põhimõtteliselt on osakondade sulgemine õige, kommunikatsioon aga kehv
Peaaegu kõik osapooled pidasid sünnitusosakondade sulgemist õigustatuks, kuid tõdesid, et sünnitusosakonna sulgemise põhjuste selgitamine ja kohalikele kindlustunde andmine on olnud puudulik.
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv rõhutas, et sünnitusteenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagab piisav sünnituste arv. Kulutõhususe tagab tema sõnul 400-500 sünnitust aastas. „Teine pool on pädevus, kuna tegemist on kirurgilise erialaga, siis pädevuse arstile ja kogu meeskonnale annab teatud arv osutatud ravijuhtusid,” ütles Parv ja lisas, et prognoosi kohaselt langeb Eestis sünnituste arv igal aastal keskmiselt 2,5 protsenti.
Parv tõi välja, et Valga maakonna kindlustatutest sünnitas möödunud aastal 237 naist ja nendest 51 protsenti Valga haiglas. „Pooled liikusid juba praegu ära ja suuremas osas Tartusse. Riskist, et midagi võib juhtuda, ei saa me üle ega ümber. Naistearsti valvering on praegu üles ehitatud läbi kahe naistearsti.”
Eesti naistearstide seltsi asepresidendi dr Piret Veeruse sõnul näitavad Põhjamaade kogemused seda, et teatud sünnitajate arvust jookseb tõepoolest see kriitiline piir, millest allpool ei ole võimalik ravikvaliteeti tagada.
Ta märkis, et vastusündinud laste suremus on Eestis langenud 20 lapselt 4 lapsele 1000 sünni kohta, mis tähendab, et oleme jõudnud lääneriikide parimale tasemele. „See tähendab, et mitte ainult sünnitusabi on paranenud, vaid ka sünnituseelne abi.”
Veerus tõi välja, et kolmveerand sünnitustest toimub Eestis suuremates haiglates. „See on olnud üks edu võti. Pärast sünnitusosakondade sulgemist ei ole muutunud väljaspool haiglat sünnitajate arv, see on 0,1 protsenti,” püüdis Veerus maha võtta valgalaste hirme, et paljud emad peavad hakkama sünnitama teel haiglasse.
Ta möönis, et tervishoiusüsteemi ümberkorraldused on möödapääsmatud. „Ei tohiks pikendada väikeste ebaefektiivsete osakondade jätkamist,” leidis Veerus ja lisas, et raha tuleks kasutada kiirabiarstide koolitamisele, et nad oskaksid abi anda; sünnituseelse ja järgsete teenuste pakkumisele kohalikus raviasutuses; samuti ka patsientidele mõeldud hotellide jaoks.
„Sünnitusabi on selline teenus, et selleks, et seda kvaliteetselt osutada, on tsentraliseerimine kahjuks vajalik. See on inimeste enda huvides vajalik. Võrdne kohtlemine tähendabki seda, et kõik naised saavad võrdselt kvaliteetset abi,” selgitas Veerus ja nentis, et kohalikule kogukonnale pole selgitatud, mida need muudatused endaga kaasa toovad.
Eesti lastearstide seltsi juht dr Ülle Einberg nentis, et nii Valga kui Põlva haigla sünnitusosakondade sulgemise protsess on kulgenud ebameeldivalt, sest rahvaga on vähe räägitud. Sünnitusabi lõpetamisel ei tohi Einbergi sõnul ei tohi kohapealt kaduda lastearstiabi.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse märkis, et numbrid ning naiste- ja lastearstide jutt näitab ühemõtteliselt arstiabi kontsentreerumist, kuid täpselt on vaja teada, milline arstiabi kohapeale jääb, ning on oluline, et inimeste küsimused vastuse saaksid.
„Meie kommunikatsioon maakonnahaiglate ja kogukondadega on puudulik, aga ilmselgelt perinatoloogia selts toetab teisi seisukohti,” lisas ka Eesti perinatoloogia seltsi asepresident dr Pille Andresson, kes tõstis probleemina esile kiirabiteenuse osutamise.
Lastearstide seltsi juhatuse liige Liis Toome nõustus, et teatud teenuste koondamise vastu on raske vaielda, aga küsimus on selles, kuidas seda teha. „Kui me kaotame sünnitusteenuse ära maakonnast, siis sellega väheneb ka lastearsti töö, mis tähendab, et sünnitusosakonna sulgemine mõjutab ka lastearsti kättesaadavust. Selle probleemi lahendamisel on mitu tahku. Lapsed peavad saama võrdväärset abi ja me peame arvestama ravi kättesaadavusega lastele. Rasedus lõpeb sünnitusega, aga sealt sünnib laps.”
Ta tõi näite Haapsalu ja Rapla haigla sünnitusosakondade sulgemisest, mille tagajärjel ei halvenenud sünnitamisnäitajad, kuid nendest piirkondadest kadusid lastearstid.
Tuleks vaadata suurt pilti
Valga haigla günekoloog Külliki Siilak soovitas sünnitusosakondade sulgemise teema juures hoopis laiemat pilti vaadata, sest mõne aasta pärast ollakse samas olukorras mõne teise haiglaga. „Palun vaadake üle, mis on mõiste üldhaigla tänases situatsioonis,” sõnas Siilak. Ta märkis, et erinevaid erialasid lastakse ükshaaval maha nagu kärbseid. „Nähke suuremat pilti ja ajatage otsuseid.”
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut nõustus, et vaja on suurt plaani ning paika panna, mis on need eriarstiabiteenused, mida saab kohapeal kätte. „Teenused, mida kohapeal saab, peavad olema need, mida inimesele igapäevaselt vaja läheb. Ma ei ole kindel, et sünnitusabi on see, mida igapäevaselt vaja läheb,” märkis Sikkut, kes küsis kogukonna esindajatelt, kas nad oleksid valmis sünnitusosakonna sulgemist toetama, kui nende küsimused saavad vastuse.
Tänase aruteluga ei lõpe ka riigikogu sotsiaalkomisjoni töö ja teemaga minnakse edasi.
"Komisjon kindlasti ei jää lihtsalt sellele seisukohale, et arutasime, rääkisime ja midagi ette ei võta. Meil on võimalik pöörduda valitsuse poole seisukoha võtmiseks, vastutavate institutsioonide poole, nõukogu poole," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE).
Sotsiaalkomisjon langetab otsuse järgmisel nädalal.
