Riigikogu probleemkomisjon tutvustas rahvastikupoliitika põhialuseid aastani 2035
Riigikogu probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks tutvustab täna äsjavalminud dokumenti "Rahvastikupoliitika põhialused 2035", mis seab eesmärgid sündimuse, tervise, ühiskonna vananemise ja rände vallas.
Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ütles, et rahvastikupoliitika põhialustes on sõnastatud eesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades aastani 2035.
"Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on lähtuvalt põhiseadusest tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning kindlustada rahvastiku kestvus ja areng," märkis Kotka-Repinski. Esimees tõi esile, et rahvastikupoliitika olulisemad põhimõtted on inimeste väärtustamine ning kõigile lastele turvalise ja nende võimete avaldumist soodustava kasvukeskkonna loomine.
"Põhialused ei paku valmis tegevuskava rahvastikukriisi lahendamiseks, vaid põhimõtteid, millest lähtuvalt seda valdkondlike arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide kaudu koostada," märkis Kotka-Repinski. "Kui peamistes tegevussuundades on kokku lepitud, saavad riigiasutused ja omavalitsused hakata välja töötama üksikasjalikke tegevusi."
Rahvastikupoliitika põhialused tõid välja neli olulist poliitikavaldkonda, milleks on sündimus, tervis, vananev ühiskond ning ränne, hargmaisus ja lõimumine.
Eesti rahvastikupoliitika eesmärk sündimuse vallas on vähendada soovitud ja tegeliku laste arvu vahet ning jõuda olukorrani, kus laste põlvkonnad on vähemalt sama suured kui nende vanemate põlvkonnad. Selle saavutamiseks on oluline perede heaolu tagamine, töö- ja pereelu tasakaal, mõlema vanema pereelus osalemine, noorte iseseisvumine ning vanemluse toetamine ja ettevalmistus pereeluks.
Tervise valdkonnas on Eesti rahvastikupoliitika eesmärk tervena elatud aastate arvu suurendamine. Selleks on vajalik vähendada haigestumist ja enneaegset suremust, edendades tervislikku eluviisi, vähendades riskikäitumist ja arendades tervishoiusüsteemi.
Vananemispoliitika eesmärk on toetada tervena, aktiivsena ja väärikana vananemist kui inimese elukäigu ja ühiskonna arengu loomulikku osa. Selleks on oluline aktiivsus ja panustamine ühiskonda, aineline toimetulek, hooldussüsteemi arendamine ning parem suhtumine vananemisse ja eakatesse.
Eesti rahvastikupoliitika eesmärk rände, hargmaisuse ja lõimumise valdkonnas on aidata kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja majanduse arengule. Selle saavutamiseks soovitakse vähendada majanduslikest põhjustest tingitud väljarännet, soodustada tagasirännet ja toetada tagasirännanute kohanemist Eestis. Sisserändes soovitakse eelistada kõrgelt kvalifitseeritud oskustöötajaid ja õppureid ning panustada varasemast rohkem sisserännanute lõimimisse.
Avasõnad ütles probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski, dokumenti tutvustasivad rahvastikupoliitika töörühma gruppide juhid Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur professor Allan Puur, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.
Põhialused koostas riigikogu rahvastikupoliitika töörühm, kuhu kuulusid probleemkomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed ning teadlased ja huvigruppide ning riigiametite esindajad.
