Eestlane Palestiinas: meid tervitas hambuni relvastatud sõdurite punt, lasti pisargaasi ja tulistati

Tantsuõpetaja ja koreograaf Helena Krinal, kes elab Jordani Läänekaldal Rām Allāhis, ütles Delfile, rääkides eilsest veresaunast Iisraeli-Gaza piiri ääres, et palestiinlaste eludel ei ole Iisraeli armee jaoks lihtsalt kuigi suurt väärtust.

Rām Allāh on palestiinlaste de facto pealinn, mis jääb 15 kilomeetri kaugusele Jeruusalemmast. Just seal elab ka Krinal. Ta rääkis Delfile, kuidas ta sattus eile ka ise rahumeelsete meeleavaldajate sekka, marssides nendega Kalandia kontrollpunkti, enne vaidlusalust Jeruusalemma, kus tol hetkel avati USA diplomaatiline esindus, mis koliti president Donald Trumpi otsusega sinna Tel Avivist.

„Ma kõndisin ka solidaarsusest kaasa, kuni marss lõppes pipragaasi ja tulistamisega,“ ütles Krinal. „Meid tervitas hambuni relvastatud [Iisraeli] sõdurite punt ja armeedžiipide kolonn.“

Ta rõhutas, et tegemist oli läbinisti rahumeelse demonstratsioonmarsiga.

Aktsioonile minnes andis Krinal endale aru, mis võib sellel osaledes juhtuda, ja jäi sõduritest sajakonna meetri kaugusele. „Eesrindele ma ei roninud, aga pipragaasi pidin sisse hingama küll,“ tõdes ta.

Eestlanna sõnul jälgiti eile Gaza demonstratsoone ka Läänekaldal ja nähtu kurvastas inimesi. „Aktsioonid olid nii rahumeelsed kui võimalik: kiviviskamist, lohelennutamist ja rehvipõletamist saab vaevalt kuulirahe või pipra- ja närvigaasiga samaväärseks pidada,“ arvas ta. „Hetkel on kohalikel arusaamatuse tunne: mida neil tuleks teha, kui isegi rahumeelsele demonstratsioonile nõnda vastatakse.“

Täna, Nakba ehk katastroofi mälestamise päeval toimub Läänekaldal üldstreik, et leinata eile tapetud palestiinlasi, aga ka meenutada sündmusi 70 aasta eest, mil pärast Iisraeli suveräänsusõda ja Iisraeli-Araabia sõda tuli kümnetel tuhandetel palestiinlastel oma küladest lahkuda.

„Täna on kindlasti oodata suuremaid kokkupõrkeid ja protestijate arv ilmselt kasvab, mitte ei kahane. Gazas püstitati demonstratsioonipiirkonda ka telklaager, mida Iisrael juba pommitama asus,“ kirjeldas Krinal.

Tema sõnul ei ole omavalitsuse juhtidelt kuulda tugevat reaktsiooni eilsetele veristele sündmustele. „Ma tunnen, et Gaza, mis asub nii füüsiliselt kui vaimselt Läänekaldast eemal, on jäetud üksi,“ nentis ta.

„Iisraeli reaktsioon mind aga ei üllata, palestiinlaste elu ei ole nende jaoks eriti kõrge hinnaga ja sündmuste eskalatsioon mittemillestki väga kohutavaks ei oleks pretsedent,“ tõdes Krinal. „2014. aasta Gaza rünnakute ajal elasin ma juba Läänekaldal ja toonaste sõjakoleduste kordumine ei ole kahjuks võimatu.“

Krinali sõnul sai eilne veresaun alguse Gaza palestiinlaste demonstratsioonidest, kes on viidud viimse piirini. „Nad ei näe, et Iisrael teeks midagigi, et olukorda parandada: blokaad halvab nende elud. Iisraeli otsus neile demonstratsioonidele nõnda veriselt vastata on ilmselt provokatsioon, kütmaks palestiinlased üles, et toimuks suurem ja verisem ülestõus, mille järel saaks Iisrael jälle väita: näete, nad on terroristid, nendega ei saa läbi rääkida,“ arvas ta.

„Iisrael tunneb end hetkel väga kaitstuna, Trumpi USA seisab nende selja taga ja sisuliselt on neil võimalik kõigest süüta pääseda. Ka on neil väga lihtne põhjendust leida - me ju kaitseme oma piiri. Ja viimaks, kordan veel kord, palestiinlaste eludel pole Iisraeli armee jaoks kuigi suurt väärtust,“ ütles eestlanna.