Erkki Bahovski: USA saatkonna avamine Jeruusalemmas tekitab Lähis-Idas uusi pingeid
Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski hinnangul tekitab Ameerika Ühendriikide Iisraeli saatkonna avamine Jeruusalemmas Lähis-Idas vaid uusi pingeid.
"Eesti jälgis Euroopa Liidu üldist positsiooni, mille järgi ei saa saatkonda enne Jeruusalemmas enne avada, kui Iisrael ja Palestiina on linna staatuse ja üldise rahu küsimustes jõudnud ise kokkuleppele," ütles Bahovski Delfile. "Tean, et leidus ka Euroopa Liidu riike, kes osalesid üritusel, ent Eesti välispoliitika üks nurgakive on olnud, et välispoliitiliselt peab EL võimalikult palju kõnelema ühel häälel – andes ise vastupidist eeskuju ei saa me ju oodata EL-ilt sama näiteks Venemaa küsimuses," lisas ta.
Kahe riigi lahendus lükkus saatkonna avamisega Bahovski hinnangul ilmselt edasi, sest suurenenud vägivald ja pinged hoiavad mõlemal pool võimul äärmuslikemaid jõude.
"Süüria konflikti ja Iraani tuumaleppest taganemise valguses lisab USA saatkonna avamine Jeruusalemmas vaid pingeid. On arusaadav, et Donald Trump tahab ellu viia oma valimiskampaania lubadused ja pesta maha niinimetatud Obama pärandi, aga iseküsimus on, kui palju aitab see kõik kaasa pingete maandamisele regioonis," nentis Bahovski.
USA ei hooli Bahovski sõnul enam ka väga ÜRO võimalusest, sest John Boltoni saamisega USA rahvusliku julgeoleku nõunikuks on selge, et USA eelistab oma huvide realiseerimist pigem väljaspool ÜRO-d. "On ju Bolton pidevalt kritiseerinud ÜRO-d, Euroopa Liitu ja teisi multilateraalseid organisatsioone, seades esiplaanile USA huvid," lisas ta.
USA avas eile piduliku tseremooniaga oma suursaatkonna Jeruusalemmas, hoolimata rahvusvahelisest pahameelest vaidlusaluse püha linna juudiriigi pealinnana tunnustamise asjus. Iisraeli sõjavägi avas samal ajal piiril Gaza sektoriga tule tuhandete palestiinlastest meeleavaldajate pihta, tappes enam kui poolsada ja vigastades veel mitut tuhandet inimest.
Möödunud nädala teisipäeval teatas Trump, et USA taganeb Iraaniga sõlmitud tuumalepped ja taastab riigi suhtes ranged sanktsioonid. Kõik teised lepingu osapooled – Iraan, Ühendkuningriik, Prantusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Hiina – on kinnitanud, et soovivad leppest ka edaspidi kinni pidada.
