Politoloog Anu Toots: Riigireformi SA eestvedajate väide, et tegemist on kingitusega Eestile, on naeruväärne
Politoloog ja õppejõud Anu Toots leiab üleeile ellu kutsutud Riigireformi Sihtasutusest rääkides, et tegemist on ühe rühma inimeste selgelt poliitiliste seisukohtade väljendusega. Toots ütleb, et kuigi poliitline mõjutustöö on normaalne osa demokraatiast, on küpse demokraatiaga riikides lobistid kõigile teada ja erinevalt Eestist on poliitline lobitöö selgelt reguleeritud.
"Loomulikult on tegemist poliitilise avalduse ja platvormiga. Seda ei saagi kaksipidi mõista," ütles Toots algatust kommenteerides. Toots märkis, et igasugused poliitilisele muudatusele üles kutsuvad dokumendid on juba olemuslikult poliitilised. Ka peegelduvad Tootsi arvates dokumendist selgelt algatajate maailmavaatelised eelistused, mis paigutuvad parempoolsesse poliitilise sektorisse.
Küsimuse peale, mida ta arvab algatuse väljakäijate väitest, et tegemist on kingitusega Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul, hakkas Toots naerma. "Sellisel juhul võib ka iga erakond oma 2019. aasta valimisplatvormi nimetada kingituseks Eestile. See on naeruväärne," leidis Toots. "Tegemist on ühe kindla rühma huvide väljendamisega. Kingitus on midagi, mis teeb alati head. See programm teeb ühtedele head, teistele halba, kolmandaid ei mõjuta. Kas selle tulemusel Eesti saab paremaks? Ma ei julge seda küll öelda," sõnas Toots.
Viimasel ajal esile kerkinud algatused nagu Eesti 200, suurperede isade foorum ja kõnealune riigivalitsemist reformima kutsuv ettevõtmine on Tootsi arvates iseenesest tervitatav, kuna elavdab poliitikat. "See näitab, et inimestele läheb poliitika korda," ütles ta. "Liiga pööredesse sellest ei tasu aga minna, sest neid asju saab ajada eelkõige läbi poliitika. Eile lastehaigla juhatuse esimees ütles väga hästi, et igasuguseid plaane ja manifeste võib ju teha, aga otsustavad ju poliitikud."
Kuigi tegemist võib olla sammuga küpse demokraatia suunas, kus on väga palju erinevate ja ka vastandlike huvide eest seisvaid rühmitusi, eristab Eestit pika demokraatiatraditsiooniga riikidest see, et meil on lobitegevus reguleerimata. "Võib-olla siis näeksime me sellist nii-öelda tänavaalgatust vähem. See tähendab, et teeme liikumise, koguneme ühte saali kokku, kutsume meedia kohale, siis kolm päeva meist räägitakse ja siis see kõik kaob kuhugi ära. See on pigem lobismi algfaas," kirjeldas ta arenguetappi, milles Eesti lobismiküsimuses on.
Reguleerimise all peab Toots silmas näiteks lobistide nimekirja, et oleks selge, kes mille osas lobitööd teeb. "Siis ei peaks nii hirmsasti nuputama, kes mida mõjutada püüab ja iga algatuse tagant karvast kätt otsima," märkis ta. Mis puudutab nimekirja koostamise initsiatiivi võtmist, siis pakkus Toots ühe variandina välja president Ilvese ellu kutsustud Jääkeldri algatuse juurde tagasi pöördumist. "Kindlasti ei saa seda teha riigikogu ainult ise, kuna iseenese üle riigivõimu institutsioonid kontrolli demokraatlikus ühiskonnas ei teosta," ütles ta. Koostööst riigikoguga Tootsi arvates siiski ka ei pääse.
Üleeile asutasid 27 mees- ja üks naisettevõtja Riigireformi Sihtasutuse, mille raames soovivad välja töötada oma ettepanekud Eesti riigivalitsemise ümberkorraldamiseks.
