JK Ararati president suurtest probleemidest Sõle spordikeskusega: mingeid reegleid pole, kõik on käinud ametnike suva järgi

Sõle spordikeskuses treeninguteks jalgpallihalli kasutava jalgpalliklubi FC Ararat president ja tegevjuht Avetis Harutjunjan ütles Delfile, et halli kasutamisega on olnud väga palju probleeme ja suhtlus nüüdseks keskuse endise juhi Toomas Ristlaanega nende lahendamiseks on olnud väga vaevaline. Harutjunjani sõnul altkäemaksu Ristlaan temalt siiski küsinud pole ja ta ei ole seda ka ise pakkunud.

"Ristlaan ei oleks meilt julgenud altkäemaksu küsida," ütles Harutjunjan. "Meil oli ükskord intsident, kus ta helistas meile ja teatas, et meie lepingulisel treeninguajal korraldatakse väljakul kommertsturniir. Tegemist ei ole mitte linna üritusega, korraldaja teenib sellega lihtsalt raha. Millegipärast nõudis ta, et me peame oma ajast loobuma," kirjeldas ta.

"Andsime väga selgelt teada, et meie klubi sellega mitte mingil tingimusel nõus ei ole. Nii et ta teab, et meie klubi reageerib väga operatiivselt ja selgelt. Ta teab, et tal tekiks sellise käitumise tõttu meiega probleeme," ütles Harutjunjan Delfile.

Kuna Tallinnas on jalgpalli treeningvõimalused piiratud, teeb Harutjunjan sõnul olukorra eriti keeruliseks see, et aegu jagati täielikult otsustajate suva järgi, ilma et mingeid reegleid oleks kehtestatud. "Sõle halli kasutavad kolm suurt klubi, peale FC Ararati ka JK Tallinna Kalev ja JK Volta. Kolmele on ühest väljakust selgelt liiga vähe. Eriti arusaamatu on, miks on eelistatud Kalevit, kellel on juba korralik oma staadion olemas. Ei meil ega Voltal pole üldse staadionit," märkis ta.

Harutjunjani sõnul on Sõle spordikeskusega olnud peale treeningaegade jagamise ka mitmeid muid probleeme. Näiteks on sõlmitud vaid pooleaastaseid ja aastaseid lepinguid. "Jalgpalliklubi tegevus on väga keeruline planeerida, kui ei tea, kas järgmine hooaeg ongi üldse kohta," ütles Harutjunjan.

Samuti on Harutjunjani sõnul olnud kummaline hinnastamine. Poole väljaku tunnihind on 65 eurot, terve väljak oma aga 80 eurot. Selles poleks midagi ebaharilikku, kui soovi korral saaks tervet väljakut üürida. Paraku seda võimaldatud pole. Klubidele on üldjuhul kasutada antud vaid pool väljakut ja selle eest peavad nad maksma palju kõrgemat hinda kui terve väljaku eest. Sealjuures on kasutustingimused vaid poole väljaku kasutamisel halvemad, sest varustust, näiteks väravaid, kõigile piisavalt ei jätku.

Ka on olnud probleeme keskusega suhtlemisel. Kirjadele lihtsalt ei vastata, märkis Harjunjan. Viimases hädas võttis klubi ühendust otse linnaga ja Spordi- ja Noorsooametiga ja tegi Sõle keskusele probleemide lahendamiseks terve rea ettepanekuid.

"Pärast seda kirja ja mitmeid telefonikõnesid, mida ma tegin, et asi lihtsalt ära ei vajuks, nagu kogemused näitavad, helistas Ristlaan mulle ja me saime lõpuks kokku. See oli esimene kord, kui teda isiklikult nägin. See juhtus umbes 25. aprillil. Siis pakkus ta uut kasutuskalendrit, mis oli vastuvõetav, sest kõik kolm suurt klubi said kasutada tervet väljakut ja võrdselt kautusaega. Ka ütles ta, et võimalik on sõlmida pikem leping," kirjeldas Harutjunjan saavutatud edasiminekut.

Ka mitmed teised klubid, mis keskuses tegutsevad, väidavad, et ei ole altkäemaksu maksnud. Politsei on aga pidanud piisavalt tõestatuks seda, et nüüdseks keskuse endine juht Toomas Ristlaan altkäemaksu küsimise eest kinni pidada ja talle kahtlustus esitada. Prokuratuur on teatanud, et neil on infot juhtumi kohta, kus Ristlaan küsis altkäemaksu vahemikus 3000-4000 eurot, et jalgpalliklubi Volta saaks keskust treeninguteks vastuvõetavatel aegadel kasutada.