See tähendaks täiesti uudset kõiki noori soomlasi puudutavat kodanikuteenistuseks nimetatavat mudelit, kus kogu aastakäik, seega ka naised, kutsutaks ajateenistusse ja igale noorele pakutaks või määrataks sobiv viis kodanikuteenistuse sooritamiseks, teatab Helsingin Sanomat.
Raportit esitletakse täna Helsingis teiste hulgas Soome kaitseministrile Jussi Niinistöle. Diskussiooni avamiseks mõeldud raport on esimene omalaadne vähemalt oma ulatuse poolest.
Tegemist on Rehni mõttekoja iseseisva tööga, mis on mõeldud põhjana võimalikule parlamendi uuringule. Kindlasti kutsub see esile diskussiooni, sest pannakse ette vägagi radikaalseid muudatusi võrreldes praeguse süsteemiga.
Üks suuremaid muudatusi oleks see, et kogu aastakäik, naised kaasa arvatud, osaleks kodanikuteenistuses. Millal see siis algaks ja millisel kujul, on järgmiste parlamendikoosseisude otsustada. Reform eeldaks suuri seadusemuudatusi, mis võtaksid aega aastaid.
Raportis leitakse, et vajadus muutuseks on olemas, kui uurida praegust süsteemi üldise julgeoleku ja võrdõiguslikkuse seisukohast.
„Raporti eesmärk on uurida, kuidas saaks kogu aastakäigu kaasata üldise julgeoleku toetamisse ja kas kodanikuteenistus võiks vastata ka sellistele muutunud julgeolekukeskkonna ohtudele, millega ei ole tingimata seotud sõjalise jõu kasutamine,” öeldakse raportis.
Kodanikuteenistuskohustus puudutaks Rehni mudeli järgi iga 18-30-aastast Soome kodanikku.
Kogu aastakäik oleks seega kutsealune. Ajateenistusse kutsumine oleks kaheetapiline. Esimese etapina täidetaks elektrooniline ankeet põhiliste isikuandmete kohta. Teine etapp oleks eriline „üldise julgeoleku päev”, kui antaks informatsiooni teenistuse läbimise võimaluste kohta.
Kaitseväele tagataks siiski õigus valida sobivaks peetav arv inimesi relvateenistusse, et riigi kaitsevõime püsiks piisav.
Iga noor soomlane saaks sooritada oma kodanikuteenistuse kolmel erineval viisil: käia tavapärases armeeteenistuses, osaleda valmisolekuteenistuses või kolmanda võimalusena maksta rohkem makse kui teenistuse läbinud.
Valmisolekuteenistus on väga lai mõiste, millega ehitataks üles ühiskonna valmisolekut ja valmistumist erinevateks mittesõjalisteks ohtudeks. Väljaõpe tuleks mitmetelt erinevatelt ametkondadelt, näiteks päästeteenistuselt.
Valmisolekuteenistuse saaks osaliselt läbida virtuaalselt ja punktide alusel. Selle peaks sooritama enne 30. eluaastat, osaledes kursustel ja õppustel. Õpitaks tuletõrjet, päästmist ja elanikkonna kaitsmist, sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu, küber- ja infojulgeolekut, keskkonnakaitset ja varustuskindlust.
Valmisolekuteenistuse läbinute oskused oleksid ametivõimudele abiks eriolukordades.
Relva- või valmisolekuteenistuses osalenud maksaksid mõnedel teenistusejärgsetel aastatel vähem makse kui need, kes ei ole teenistuses käinud.
Mudel meenutab paljuski Norra süsteemi. Norra tegi esimesena otsuse sooneutraalse teenistuskohustuse kasutuselevõtu kohta 2014. aastal.
