"Mina seda mingiks suureks tunnustuseks ei pea, sest ma ei arva, et Venemaa välisministeerium oleks – eriti veel Eesti kodaniku jaoks – mingi tunnustaja. Küll aga näitab selline otsus, et ju on Venemaal juba loetud minu värsket raamatut „100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis“ või näiteks vene eriteenistuste kohta käivat mõttepaberit, mille kirjutasin aprillis Helsingi Hübriidohtude Oivakeskusele või midagi varasemat. Midagi russofoobset seal muidugi pole, kuid Venemaa ohu tajumine on tänapäeval kahjuks adekvaatne ohuhinnang, mitte foobia," ütles Juurvee Delfile.

"Kui välja arvata paari aasta tagune jalgrattaga läbi Saatse saapa sõitmine, ei ole ma Venemaal aastaid käinud ega ole kavatsenud sinna ka tulevikus minna. Seega, minu igapäevaelu viisakeeld ei mõjuta," lisas Juurvee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena