Salajase käsu olemasolust sai juhuslikult teada GULAG-i ajaloo muuseumi partner Sergei Prudovski, teatas ajaleht Kommersant. Ta esitas nimelt informatsioonipäringu represseeritud talupoja Fjodor Tšazovi kohta, kes mõisteti viieks aastaks laagrisse ja Magadani oblastisse asumisele.
Venemaa siseministeeriumi Magadani oblastivalitsusest teatati, et Tšazovi arvestuskaart hävitati 2014. aasta septembris vastavalt ametkondadevahelisele käsule märkega „ametkondlikuks kasutamiseks” sama aasta 12. veebruarist. Dokument oli allkirjastatud Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB), siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, Välisluureteenistuse (SVR), peaprokuratuuri ja teiste ametkondade poolt. Selle käsu järgi tuleb kaardid informatsiooniga represseeritud Nõukogude Liidu kodanike kohta hävitada nende 80-aastaseks saamisel.
Romanov selgitas, et Nõukogude kinnipeetute isiklikud toimikud saadeti nende surma korral laagris tähtajatule säilitamisele arhiivi. Vabastamise korral materjalid hävitati, aga alles jäi arhiivikaart. Selles olid märgitud perekonnanimi, eesnimi ja isanimi, sünniaeg ja -koht, kinnipeetu liigutamine laagrite ja laagripunktide vahel ning andmed vabastamise kohta.
Romanov saatis pöördumise Venemaa presidendi juures asuvale inimõiguste nõukogule, milles palus olukorda uurida. Presidendi inimõiguste nõunik Mihhail Fedotov lubas seda teha. Fedotovi sõnul aitavad arhiivimaterjalid võidelda ajaloo võltsimise vastu.
