USA pidi tuntud pommitajate B-1 kasutamise ootamatult peatama
Õhuväe major William Russell ütles telekanalile CNN, et otsus langetati pärast seda, kui Texases Midlandis tuvastati hädamaandumise järgse tehnilise kontrolli käigus probleem lennukite katapultistmetega, mis võib potentsiaalselt ohtu panna lendurite elu.
Antud probleemi lahendamisega tegeletakse, misjärel on võimalik lennukid taas töösse lubada, selgitas Russell.
USA tuntud nelja reaktiivmootoriga pommitaja B-1 jaksaks tänaseni kanda suurimat pommilaadungit ükspuha millise teise USA sõjalennukiga võrreldes.
B-1B pommitajaid on USA õhuväes hetkel 62, kokku sajast, mida üldse toodeti. Neid on kasutatud toetusjõuna ka sõjatandril, aga mitte kunagi kõige esimeses laines, kuigi mahakandmine on kavas alles kunagi 2030. aastatel. Aastatel 1984-2013 on alla kukkunud või purunenud suisa kümme B-1 lennukit, kuigi mitte ükski neist sõjategevuse tulemusel.
B-1 sõjaline karjäär ei ole eriti auväärne. 1991. aasta Lahesõjas ei olnud võimaliku mootorivea tõttu võimalik neid kasutada. 1998. aastal operatsiooni Kõrberebane (Desert Fox) ajal kasutati neid Iraagi kohal, 1999 ka Kosovo sõjas, uuemal ajal pigem tugijõuna ka Iraagis ja Afganistanis, hiljuti Süürias.
B-1B lennukeid on hoitud reservis peamiselt tuumaheidutuse jaoks, lennukite tippkiiruseks on Mach 1.25 (1,335 km/h) ja õhkutõusu kaaluks 216,4 tonni, millest pomme 34 tonni. B-One ehk hüüdnimega Bone (kont) ei ole nähtavasti nii usaldusväärne lennuk kui B-52 ja ta ei ole ka stealth-kilbi taha peidetav nagu B-2. Aga lennuki purustusjõudu alahinnata küll ei tasu.
