Helmen Kütt: kui ettevõtja on jätnud töötaja sotsiaalmaksu pahatahtlikult maksmata, tuleks raviarve tasuda tööandjal
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et kui tööandja on jätnud töötaja pahatahtlikult töötamise registrisse registreerimata, siis tuleks raviarve tasuda tööandjal.
"Kui maksupettuste vähendamiseks on vaja muuta seadust, siis on komisjon valmis seda tegema," lausus esimees. Ta lisas, et pettuste vähendamiseks tuleb rakendada ka olemasolevaid sanktsioone.
Komisjoni liige Maris Lauri märkis, et tegu on maksudest kõrvalehoidmisega, mille kulud maksavad kinni ausad maksumaksjad. "Kui töötaja läheb teadlikult kaasa maksupettusega, siis peaksid nii töötaja kui ka tööandja maksma poole trahvist ja ka raviarvest," rääkis Lauri.
Istungil toodi välja, et esimesel ravikindlustusega kaetud kuul saab kallimat ehk üle 5000-eurost ravi kuni 150 inimest, kelle eest riik tasub umbes 1,5 miljonit eurot. Tänavu viie kuu jooksul on tagasiulatuvalt ehk 14-päevase viivitusega töötamise registrisse kantud 14 000 töötajat. Neist 75 protsendi puhul kanne jätkuvalt kehtib, 25 protsendi puhul on tööleping lõpetatud.
Istungist osa võtnud maksu- ja tolliameti, haigekassa, rahandusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi esindajad informeerisid komisjoni, et sellele probleemile lahenduste otsimiseks ja sanktsioonide efektiivsemaks rakendamiseks toimub juba lähiajal nõupidamine, mille tulemustest lubati teavitada ka sotsiaalkomisjoni.
Istungil osalesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja maksupoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro, maksu- ja tolliameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak ning Eesti haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja kliendisuhete osakonna juht Terje Kalamees.
Neljanda juuni Eesti Päevaleht kirjutas, et haiglasse jõuavad erakorralist ravi vajavad ravikindlustuseta, kuid tegelikult töötavad patsiendid, kellele tehakse kalleid erakorralisi protseduure.
Skeem, mida eelkõige kardioloogid juba aastaid näevad, on selline: hommikupoolikul tuuakse haigla erakorralise meditsiini osakonda südameprobleemidega inimene, kelle seisund eeldab erakorralist sekkumist. Haiglas selgub, et tal pole ravikindlustust, kuigi ta töötab. Enne erakorralist protseduuri jõuab patsient helistada oma tööandjale. Tunni aja pärast selgub, et patsiendi nime taha on haigekassa kindlustuse registris ilmunud linnuke – ootamatult on talle tekkinud kehtiv ravikindlustus. Arstid peavad seda kõigi teiste oma makse ausalt maksvate inimeste vastu äärmiselt ebaõiglaseks.
