Prantsuse armee on huvitatud Milrem Roboticsi robotitest
Prantsusmaa maavägi tahab juba 2021. aastaks kasutusele võtta maaväe robotid, et transportida haavatuid ja sõdurite isiklikku varustust. Hankida on need kavas Eesti firmalt Milrem Robotics.
Prantsusmaa maavägi töötab suure Scorpioni nimelise programmi kallal, millega soovitakse kasutusele võtta ka maaväe robotid, kirjutas La Tribune.
Kindral Charles Beaudouin rääkis parlamendis, et eesmärk on aastaks 2021. kasutusele võtta kuni tonni kaaluvad robotid, mida saaks operatsioonidel kasutada nii kiirelt, kui võimalik. Seejärel, aastaks 2030, on kavas tehisintelligentsi arendamise toel suurendada robotite autonoomsust.
Robotid võidakse juba järgmisel aastal osta Eesti firmalt Milrem Robotics, et need aastaks 2021 kasutusele võtta. Maaväe inimesed on robotite ostmiseks juba käinud Eestis kohapeal nendega tutvumas.
Esimese põlvkonna robotite ülesandeks on kindral Beaudouini sõnul "haavatud sõdurite evakueerimise kergendamine, mis nõuab praegu, et kaks teist sõdurit katkestaksid oma ülesande täitmise". Samuti saab neid kasutada sõdurite varustuse kandmiseks. Eesmärk on osta 25-50 robotit, mille uuendamine on kavas kiiremini kui sõjavägi seda tavaliselt teeb.
Beaudouin märkis, et lääne sõjavägede jalaväelase varustus koos kuulivestiga kaalub vähemalt 40 kilo. Kõik, mis aitab seda kandamit kergendada, on hea.
Beaudouini sõnul tuleb maaväe robotitega kiirelt edasi liikuda, et Prantsuse sõjavägi ei avastaks uuesti, et on maha jäänud, nagu juhtus droonidega.
Milrem Robotics teatas eile, et Prantsusmaa suurim kaitsetööstus Nexter ning Milrem Robotics sõlmisid eile alanud Euroopa suurimal kaitsetehnikamessil Eurosatory koostööleppe mehitamata lahingusüsteemide arendamiseks.
Ärilehele antud kommentaaris rõhutas Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi, et Prantsuse riigiga täna veel tehingut veel pole, ehkki töö käib, et selleni jõuda. Kindrali avaldust nimetas ta igal juhul Milremile suureks komplimendiks.
"Milrem Roboticsi jaoks on koostöö Nexteriga väga tähtis areng. See on hea näide ülepiirilisest koostööst Euroopas, mille käigus pannakse kokku kahe ettevõtte tugevused ning luuakse erakordseid lahingusüsteeme,“ lisas Väärsi.
Ta märkis, et praeguses poliitilises kliimas on paratamatu, et nii Euroopa riikide kui ka ettevõtete tasemel peab kaitsevõime ning eriti tehnoloogiate arendamisel tegema senisest rohkem koostööd. Sealjuures näeb tema Eestil potentsiaali võtta riikidevahelise koostöö tugevdamises juhtroll. Väärsi lisas, et kaitseministeeriumit ning kaitseväge tuleb kiita nende panuse eest just praktilise koostöö edendamise eest nii toodete testimisel, arendamisel kui ka uste avamisel partnerite juurde.
