Milrem Roboticsi juht: läänemaailmas räägitakse alusplatvormi autonoomsusest. Relva autonoomsus ei ole eetiliselt aktspeteeritav

Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi ütles, et Pariisi kaitsetööstuse messil Eurosatory tutvustab firma oma erinevaid platvorme. Lisaks kuulipildujatele pannakse Milrem Roboticsi robotsõidukitele ka tankitõrjerelvasid ja arutatud on ka õhutõrjerelvade panemist.

Kas on tulemas lisa uudistele, et Milremi robotile integreeritakse kuulipildujaid ja tankitõrjerelvasid?

Oleme siin kokku väljas nelja erineva platvormiga. Meil on kuulipildujalahendused koostöös Belgia ettevõte FN Herstaliga, kellega meil on juba pikaajaline koostöö. Nexteriga oleme väljas 20mm tootega OPTIO X-20. Eesti stendis oleme väljas koostöös Threodiga. Oleme integreerinud Threodi UAV meie platvormile, et kasutada seda kas vaatluslahendusena või raadiomajakana.

Kas raadiomajaka eesmärk on aidata droonil orienteeruda platvormile pandud raadiomajaka abil?

Ei. Droon on integreeritud kaabelühendusega platvormile. Raadiomajakas tõstetakse drooniga üles ja see tekitab või laiendab raadiovõrku. Sama lahendust tehakse ka mobiilsete mastidega, aga eelis mastidega võrreldes on paindlikkus. Väga kiiresti üles, väga kiiresti maha ja avatud alal võib temaga samal ajal ka ringi sõita.

See on mõeldud üksuse side toetamiseks?

Jah. Side on tänapäeval üha suurem probleem. Kui vaatame potentsiaalse vastase elektroonilise sõja pidamise võimekust, siis sidevõimekuse mobiilse ja laialijagatud süsteemi loomine on väga oluline teema.

Mis seisus on plaan panna samale platvormile MBDA MMP tankitõrjerelv?

See on algusjärgus. Oleme läbirääkimisi sarnase lahenduse loomise osas teinud ka teiste tankitõrje- ja õhutõrjerakettide tootjatega. Mehitamata lahendusega on võimalik inimene ohualast välja tuua ja on võimalik oluliselt vähendada tankitõrjeraketipesa tuvastatavust. Soojusjälg on võimalik kaotada ja ka raadiojälg on minimaalne. Tegelikult on seda võimalik suuresti tuvastada vaid radariga.

Töötav mootor tekitab ju ka soojust.

Meie lahendus on hübriid, mistõttu kuni kaks tundi saab ta sõita ka akudel. Soojusjälge ei ole kindlasti, kui ta on ooterežiimil. Tankitõrjelahendused tuleb niikuinii eelpaigutada, see tähendab, et nad on ooterežiimil ja mootor sel ajal ei tööta.

Kuidas neid masinaid juhitakse ja kus on meeskond?

On kaks lähenemist. Kõige lihtsam lahendus on, et meeskond on paari kilomeetri kaugusel ja kasutatakse valguskaablit, et vähendada segamise võimalust. Komplekssem lahendus on mehitatud ja mehitamata süsteemide kompleks, kus juhtimispunkt on mehitatud sõidukis ja sealt juhitakse mehitamata õhu- ja maaplatvorme. Sealt veel samm edasi on, et alusplatvorm on autonoomne ja suudab ise juhtimata liikuda, siis relvasüsteemi ennast on võimalik ka üle satelliitide kontrollida.

Kui palju on kliente, kes on reaalselt sõlminud lepingu ja neid roboteid ostnud?

Meil on kliendid USA-s, Suurbritannias, Prantsusmaal. Meil on täna läbirääkimised erinevate Euroopa riikidega. Mehitamata maismaaplatvormide turg on täna väga kiirelt kasvama hakanud ja meie eelis on, et Euroopa tasemel on meil täna testitud ja kindel sõiduk.

Kas olete müünud peamiselt sõjavägedele või tsiviiltarbijatele?

Tsiviiltarbijatele need militaarfunktsionaalsuses ei lähe. Need on läinud sõjavägedele. Täna on kogused väikesed, kõik alles testivad. Mitte, et kas meie platvorm on hea või halb, vaid testitakse, mida sellise võimekusega saab lahinguväljal teha.

Kui Prantsuse maavägi teatas, et soovib osta 25-50 platvormi, siis kas see on teie jaoks suur kogus või pigem testkogus.

See on meie jaoks väga atraktiivne kogus. Prantsuse armee oleks meie jaoks väga oluline ja väga hea klient. See on kavatsus, mille üks Prantsuse kindral on meedias välja öelnud, see ei ole tehtud tehing. Meie jaoks on see väga huvitav kogus, aga Prantsuse armee jaoks on tegemist testpartiiga. Kui võrdleme tavalise pommirobotiga, siis pommirobotit ostetakse tõesti mõned. Kui vaatame maismaaplatvorme, siis suuremad riigid hakkavad neid ostma sadades. USA ühes programmis, mis on praegu käimas, räägitakse kogusest 5500 USA armee jaoks.

Teil on arendus ja tootmine Eestis. Kui tuleb klient, mis tahaks sadu masinaid, kas teil on piisav tootmisvõimekus?

On. Meie tootmisvõimekus on paljuski seotud meie partneritega. Meil on Eestis väga hea tarneahel, Milrem Roboticsi kompetents on inseneritöö, meil on suurepärane ja kasvav inseneride meeskond, teine kompetents on komplekteerimine. Kõik metallitööd, lõikamised, freesimised, painutamised jne on koht, kus teeme koostööd heade partneritega. Majanduskeskkonna vaates tähendab tellimus meile kindlasti ka tellimust meie Eesti koostööpartneritele.

Teil on hetkel mitmeid relvatüüpidega mudeleid. Kas mõni klient on ostnud ka sellise mudeli, kus on relv peal?

Esimesed programmid on kõik logistika ja vaatlus. Lihtne transpordilahendus või vaatlus erinevate sensoritega. Need on esimesed tüübid, mida hakatakse esimesena testima ja hindama. Jah, on kliente, kes räägivad prespektiivis ka relvasüsteemide testimisest. Alusplatvormi autonoomsust me arendame edasi, alusplatvorm peaks olema nii autonoomne kui võimalik, aga relv ise jääb alati inimese kontrollida.

Ehk tehisintelligentsi programmid tähendavad sõitva masina, mitte relvasüsteemi autonoomsuse suurendamist?

Täna kõik läänemaailmas räägivad masina ehk alusplatvormi autonoomsusest. Relva autonoomsus ei ole täna eetiliselt aktspeteeritav.

Kas millalgi võiks oodata, et Eesti kaitsevägi ostab ka relvasüsteemidega platvorme?

Täna näen, et Eesti kaitseväega jätkuvad meil testimine ja arendus. Kas, millal ja mis määral kaitsevägi neid osta soovib, on parem küsida kaitseväelt. Meie koostöö mõte kaitseväega on, et saame koos nendega välja arendada tuleviku süsteeme, mida saaks tulevikus kasutada ka Eestis ja mida hakatakse tulevikus maailmas kasutama.

Kas olete saanud abi Euroopa kaitsefondi toetustest?

Ei. Euroopa kaitsefondi suunas ühte projekti planeerime koos rahvusvaheliste partneritega, aga täna on meid toetanud EAS, mis aitab meil messidel käia. Sellel messil on väljas Eesti paviljon, mida toetab EAS, mis on meie väga hea partner. Meil on summas 230 000 eurot kaitseministeeriumi arengutoetus, ülejäänud osas on tegemist erainvesteeringuga.

Kuidas teil läheb? Kas on näha ka kasumit?

Kasumit kindlasti täna veel mitte. Täna oleme selgelt inveerimise faasis, aga esimesed müügid on andnud juba arvestatava käibe. Majanduslikus plaanis näeme, et lähema paari-kolme aasta jooksul jõuame kasumisse, kui programmid jõuavad suuremate mahtude faasi. Lisaks militaarpoolele oleme väga tugevalt edasi liikumas kommertsrakendustega. Seal on erinevad lahendused: tuletõrje, kaevandused, politsei jne. Oleme selles suunas liikuma hakanud, sest meil on töökindel platvorm ja autonoomsustehnoloogia muutub maailmas järjest odavamaks.