Politsei aeglasemaid liiklejaid probleemiks ei pea. Politseimajor: „ Kindlasti ei peaks mööda sõitma!"
Tikerpe sõnul sõltub kõik kiiruse hindamisest. „Kui trassil on 90 lubatud ja mu spidomeeter näitabki 90, teisel aga 87, kolmas vaatab GPS-ilt, et üleüldse sõidab 85-ga,” loetles ta eri mõõdikuid. „Täna peame lähtuma sellest, et sõiduki peal on spidomeeter.”
Põhjanaabreid eestlastega võrreldes tõi ta välja sõidukultuuri erinevuse. Kui teel Lapimaale sõidetakse 50 sõidukiga kümneid kilomeetreid järjest kolonnis, siis eestlane tahab mööda sõita. “Eesti inimene ei oska kolonnis sõita," kommenteeris Tikerpe.
„Mõni sõidabki aeglasemini, aga kui neist mööda sõita, sead ennast ja teisi ohuolukorda,” rõhutas ta, et möödasõit on kõige ohtlikum manööver liikluses. „Me ei räägi ju sellest, et keegi sõidab neljakümnega üheksakümne alas,” jäi Tikerpe resoluutseks. „Kindlasti ei peaks mööda sõitma!"
„Lõpuks oled ikka foori taga linna sissesõidul kõrvuti. Möödasõitudega on üks närvilisem, teine ilusasti kohale jõudnud,” kommenteeris ta.
Tahtlik takistamine on karistatav
Kui liikleja kiirus on oluliselt väiksem, kui teistel liiklejatel, siis tuleks Tikerpe sõnul sellest numbrile 112 teada anda. „Me ei tea, miks see sõiduk aeglasemalt liikleb. Võib-olla on juhi tervislik seisund selline, et ei tohiks üleüldse roolis olla,” kommenteeris ta.
Pahatahtlikke aeglustajaid Tikerpe sõnul karistatakse: „Kui leiab tõendust, et takistamine oli tahtlik, saab inimese vastutusele võtta.”
Eraldi politsei piirkiirusest aeglasemalt sõitjaid ei kontrolli, vaid jälgib seda üldise liiklusjärelvalve käigus. „Kui jääb näiteks 60 kilomeetrt tunnis sõitev veok silma ja ülejäänud kolonni kiirus on 90 kilomeetrit tunnis, siis politsei peab kindlasti selle veoki kinni,” kommenteeris Tikerpe.
Kokkuvõtvalt on politseimajori soovitus lühike: „Õppigem kolonnis sõitma!”
