Valga haigla naistearst palub sünnitusosakonna sulgemise veelkord läbi mõelda: kolme nädala jooksul on Valgas toimunud kaks äkksünnitust
Valga haigla naisterst Ena Volmer saatis sotsiaalministeeriumile, Tartu Ülikooli Kliinikumile, Eesti Naistearstide Seltsile, Valga vallavolikogule ja haigekassale pöördumise, milles palub veelkord läbi mõelda otsus sulgeda Valga haigla sünnitusosakond. Näiteks on Valga haiglas toimunud kolme nädala jooksul kaks äkksünnitust, kus sünnitaja poleks ligi 100 kilomeetri kaugusele Tartusse jõudnud.
Osakonna sulgemisega kaob Valga haiglast nimelt naisterstide valve ja sellega seotult sulgub ka günekoloogia osakond. „Osakonnal, kus puudub arsti valvering ei ole võimalik eksisteerida,” tõdes Volmer.
Valgas elab 13 000 inimest, kuid Valga haigla teenuseid kasutavad ka paljud lätlased, kuna tegemist on piirilinnaga. „Te soovite sulgeda renoveeritud sünnitusosakonna haiglas, mis asub Tartust 90–120 kilomeetri kaugusel, kus paljudest punktidest on sõiduaeg pikem kui üks tund. Samas jätate lahti Põlva ning Võru haigla osakonnad, mis asuvad Tartule lähemal,” märkis Volmer.
Naistele erakordselt vajaliku abi kadumine ja viimine elukohast liiga kaugele võib Volmeri hinnangul tekitada potentsiaalset eluohtlikke seisundeid emale ja lootele ning seda ka transpordi ajal. Selle tõestuseks, kui ohtlikuks võib kujuneda olukord, tõi Volmer välja 6. juuni juhtumi, kui rasedal tekkis platsenta enneagse irdumisega rohke verejooks, mis tekitas eluohtliku seisundi nii emale kui lootele.
„Valga Haiglas sai teostatud erakorraline keisrilõige, mis päästis nii ema kui lapse elu,” toonitas Volmer.
„Raseda transport Tartu Ülikooli Kliinikumi lõppenuks traagiliselt,” rõhutas ta.
Platsenda irdumisega patsiente ei ole palju, kuid nende arv hakkab sagenema, sest erinevates haiglates on arvel palju naisi, kellel on varem olnud keisrilõiked, gestatsioonidiabeet, palju sünnitusi, emakaõõne abrasioonid, raseduste katkemised, platsenta eesasetsus, emaka anomaaliad, müoomisõlmed – mis on ohufaktoriteks platsenta irdumisele ja ja rasedusverejooksudele.
„Platsenta enneaegne irdumine rohke verejooksuga on minul olnud sellel aastal ka Kuressaare haiglas tööl olles. Ka siis sai ülikiire tegutsemise ja keisrilõikega päästetud ema ja lapse elu,” märkis Volmer. Tegemist oli enneaegse sünnitusega ja naisel oli eelnevalt olnud keisrilõiget. „Kaotada ka üks elu on liiga kõrge hind, kui tegelikult on võimalik seda ära hoida sünnitusosakonna tööle jätmisega,” rõhutas Volmer.
Kolme nädala jooksul on Valga haigla sünnitusosakonnas toimunud kaks äkksünnitust – need sünnitajad ei oleks jõudnud kiirabi transpordiga Tartu Ülikooli Kliinikumi, vaid oleks sünnitanud autos. Eelmise aasta kokkuvõtetest selgus, et alla kahe tunni sünnituse kestvus oli 20 sünnitajal ja alla kolme tunni sünnituse kestvus oli samuti 20 sünnitajal. „See patsientide arv on potentsiaalseks sünnituseks kiirabiautos või Valga haigla erakorralise meditsiini osakonnas,” nentis Volmer.
Valga haigla sünnitusosakond on volmeri kinnitusel andnud kvaliteetset sünnitusabi kõik need aastad, mis on eksisteerinud. „Osakonnas töötab pädev ja kvalifitseeritud meeskond, kelle töötatud aastad ja kogemused võimaldavad ka edaspidi tagada kvaliteetse sünnitusabi. Sünnitusabi kvaliteet ei sõltu sünnituste arvust, vaid professionaalsest meeskonnast,” toonitas Volmer.
