ÜLEVAADE | Lõppeval nädalal sattus ohtu nii Saksa, Briti kui Kreeka valitsusjuhtide tulevik

Kolmes euroliidu riigis jõudis poliitiline olukord sel nädalal seisu, kus enam ei saa välistada valitsuse peatset lagunemist või vähemasti valitsusjuhi väljavahetamist.

Kõige teravamaks on probleemid läinud Saksamaal, mille konservatiivse kantsleri Angela Merkeli ja Baieri konservatiive (CSU) juhtiva siseministri Horst Seehoferi erimeelsused pagulaspoliitika osas ei ole lahendusele lähemale jõudnud. Seehofer nõuab, et mujal asüüli taotlenud inimesed piirilt tagasi saadetaks. Merkel ütles eile, et illegaalne sisseränne on probleem, ent Saksamaa tegevus peab olema kooskõlas teiste euroliidu liikmetega. Merkeli juhitud CDU püsib kantsleri selja taga, ent CSU toetab kindlalt Hoferit. Pagulaspoliitika karmistamisega poleks nõus ka valitsusliidu väiksemast partnerist sotsid.

Deutsche Welle kirjutab täna, et koalitsiooni lagunemine on täiesti võimalik. Eile kogunesid sõsarparteide CSU ja CDU liidrid erakorraliselt olukorda arutama, ent olukorra keerukust näitab seegi, et koosolekud toimusid eraldi. Arupidamised jätkuvad esmaspäeval. Arvatakse, et Seehofer võib seejärel piirikontrolli ühepoolselt välja kuulutada, mis tähendaks, et Merkel peab kas taganema või ministri korralduse tühistama. Siis oleks valitsuskriis juba käega katsuda.

Brexit endiselt tupikus

Kuigi Suurbritannia valitsust kohe lähematel päevadel kukkumine ei ähvarda, on seda juhtivad konservatiivid Brexiti küsimuses põhjalikult lõhki läinud ja peaminister Theresa May ei suuda euromeelse ja -vastase fraktsiooni vahel kompromissi leida. See võib talle tänavu ameti maksta. Teisipäeval astus protestiks juba tagasi rahandusministeeriumi euromeelne abiminister Phillip Lee. Eile teatasid Anna Soubry ja Dominic Grieve´i juhitud euromeelsed, et May pole neile EL-ist lahkumist puudutava eelnõu sõnastuse osas antud lubadusi täitnud. May lubas eelnõusse kirjutada muudatuse, et parlamendil jääb õigus valitsuse valitud lahkumisviis heaks kiita või tagasi lükata. Seda aga ei juhtunud ja eelnõu lubab vaid parlamendidebatti.

Järgmisel nädalal jõuab eelnõu tagasi parlamendi mõlemasse kotta, kus lordidekoda võib kergesti anda õiguse Grieve´ile ja nõuda, et parlament saaks Brexiti lõpliku kuju üle otsustada. Alamkoja väliskomisjoni juht Tom Tugendhat ütles eile, et kui parlament May pakutud Brexiti tagasi lükkab, tähendab see ka valitsuse lõppu. Mis saab siis Brexitist, ei tea keegi.

Euroskeptilise DUP toel vähemusvalitsust juhtiv May on paraku olukorras, kus tal on vaja nii europooldajatest kui -vastastest erakonnakaaslaste hääli, kuid kriitikat tuleb mõlemast suunast. Euroskeptikute radikaalse tiiva esindaja Jacob Rees-Moggi sõnul tähendaks vastastiiva nõudmistele järgi andmine ohtu, et riik ei lahkugi euroliidust, vaid jääb selle "vasalliks". Selle asemel soovitavad Rees-Mogg ja tema liitlased ignoreerida EL-i seisukohta, et Iiri saare sisse peaks tulema kas piirikontroll või jätkuma vabakaubandusala. Sellega oleks "kõva Brexit" ehk lepinguta lahkumine - ja piirikontrolli kehtestamine - praktiliselt garanteeritud.

Tsipras Makedooniaga plindris

Kreeka parlament alustas eile peaminister Alexis Tsiprase umbusaldusavalduse arutamist seoses Makedoonia nimetüli lahendamise plaaniga. Makedoonia president on mõlema riigi valitsusjuhtide vahel kokku lepitud kompromissettepaneku juba tagasi lükanud, ent nüüd on küsimuse all ka alates 2015. aastast võimul olnud Tsiprase jätkamine. Hääletuseni jõutakse homme.

Reuters märgib, et Tsiprase juhitud koalitsioonil on parlamendis võimulejäämiseks piisav enamus, mistõttu valitsusliidu langemist pole ilmselt oodata. Peaministri väljavahetamist ei saa aga siiski välistada. Lisaks Makedoonia nimeküsimusele on Tsiprase populaarsust kahjustanud võlausaldajate nõutud majandusreformid. Iroonilisel kombel valmistub riik juunis MF-i ja euroala päästeprogrammist väljuma, et esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul taas omal käel hakkama saada.