Viktor Vassiljev: nii, nagu on häid ja mitte nii häid korstnapühkijaid, on ka häid ja mitte nii häid arste
Riigikogu liige Viktor Vassiljev ütles, et tema ei näe midagi väga murettekitavat selles, kui Eestis töötavad arstid, kellel on Soomes arstina töötamine keelatud. Seda tingimusel, et need arstid töötavad oma kompetentsi piires.
"Nii, nagu on häid ja mitte nii häid korstnapühkijaid, on ka häid ja mitte nii häid arste," rääkis Vassiljev. Need head ja vähem head korstnapühkijad pühivad korstnad ning samuti head ja vähem head arstid töötavad arstina.
Kui patsient pole oma arstiga rahul, on tal Eesti süsteemis vabadus minna otsima paremat arsti. Kuna selle parema arsti juurde tahtjaid on palju, siis on ka järjekord tema ukse taga tihti pool aastat pikk.
"Kui mul on palavik või köha, siis lähen esmatasandi arsti juurde. Kui see tohter on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud, usaldan teda selliste asjadega 100 protsenti. Kui on keerukam asi, siis loodan, et ta ei hakka kööginoaga sooleoppi tegema, vaid saadab mind edasi eriarsti juurde," rääkis Vassiljev.
Ta selgitas, et kui inimesel on näiteks üldarsti kvalifikatsioon, siis võib ta töötada üldarsti kohal, aga mitte näiteks mõnel spetsialiseerumist nõudval kohal.
Paljud need arstid on Soomest ära saadetud, sest nad ei oska piisavalt soome keelt. Vassiljev leidis, et nende soome keele oskus meid siin Eestis segada ei tohiks. Mis puudutab professionaalseid oskuseid, siis nende hindamine on Eestis õppinud arsti puhul puhtalt tööandja ülesanne, keegi teine seda teha ei saa, selgitas Vassiljev.
Ta ütles, et see küsimus pole praegu ühiskonna kõige teravam valupunkt. Soomest probleemidega tagasi saadetud arstide puhul on nende Soomes tekkinud probleem kindlasti murekohaks, aga samas on hea, et nad on näinud Soome tervishoiukorraldust. "Erinevus rikastab," kinnitas Vassiljev.
Üks põhjus, miks me ei saa Soomes keelu saanud arstide Eestis töötamist nii üheselt hukka mõista, on Vassiljevi sõnul ka see, et Eesti ja Soome tervishoiusüsteemid on erinevad nii korralduse kui regulatsioonide poolest. Tervishoidu puudutavate küsimuste puhul on Euroopa Liidus küll toimunud viimastel aastakümnetel teatud ühtlustumine, aga seda takistab liikmesriikide erinev sissetulekute tase.
Vassiljev ütles, et Eesti tervishoius polegi ühtset juhtimist ja sellises süsteemis ei saagi toimida väga ranged reeglid.
"Eesti tervishoisusteem ei allu kellelegi peale vaba turu. Terviseamet tervishoiusüsteemi ei juhi, tema väljastab ainult haiglatele tegevuslubasid, kui ruutmeetrite arv vastab normidele. Ministeerium keevitab rakenduslikke õigusakte. Haigekassa jaotab raha. Niipalju, kui haigekassasse tuleb, jagatakse laiali. Haiglate Liit on haigemajade omanike vabatahtlik ühendus. Tervishoiusüsteemi kui süsteemi ei juhi üldse mitte keegi. See ongi meie suurm probleem," lausus Vassiljev.
