FOTOD | Pirakas seen kasvas läbi Kultuurikatla teekatte. Mükoloog: tõenäoliselt hävitas asfaldi šampinjon

Asfaldist läbikasvanud seen kerget lahendust ei tõota. Küll jääb aga mükoloogide vaidluskohaks, kas seen võib teisteski punktides teekattest välja tungida.

Tartu ülikooli professor ja seeneteadlane akadeemik Urmas Kõljalg selgitas, kuidas seene pikaajaline surve surubki lõpuks asfaldi katki. "Ikka võib nii kasvada. Ega siin tugevust ei olegi vaja," kommenteeris ta.

"Põhiline ikka see, et asfaldi all olev seen või muu bioloogiline elukas saaks toitu. Ja küll ta siis ka survet oskab avaldada," lisas Kõljalg.

Fotode põhjal ei osanud Kõljalg seene liiki täpselt määratleda, kuid kübara alaküljel paiknevate pruunikate eoslehtede põhjal pakkus ta seene olevat mõni šampinjoni liik.

Kõljala hinnangul on seenest vabanemine keeruline. "Antud šampinjoniliik toitub surnud orgaanilisest ainest. Kui seda ja vett on jätkuvalt piisavalt asfaldi all, siis võib ta ühel hetkel uuesti asfalti üles lükata," selgitas ta, et kui seen saab toitu, on sellest vabaneda keeruline.

Eriarvamusele jäi Eesti mükoloogiauuringute keskuse nõukogu liige ja ehituskonstruktsioone puudutavate seente ekspert Kalle Pilt, kes pilti vaadates seeneliigile jälile ei saanud.

Seen ta sõnul läbi asfaldi läbi kasvada ei suuda. "Seal oli siiski enne asfaldi rike, kuhu kasvas seen, mitte seen ei surunud asfalti katki," kommenteeris Pilt.

Kultuurikatla haldusjuht Heikki Hallika salapäraselt ilmunud seent ei kommenteerinud. Kahjuks viibib ta eemal ja lubas asjaolusid täpsemalt uurida.

Varasemalt on šampinjonid lõhkunud asfaltit 2002. aasta juunis ja samas asukohas ka aasta varem. Tallinna Psühhiaatriahaigla teekatte läbistasid kuni 20-sentimeetrise läbimõõduga seened. Tollal pidas seeneteadlane Erast Parmasto olukorra süüdlaseks just pikalt valitsenud põuda.

"Seeneteadlase sõnul ei ulatu kõikjal valitsev põud asfaldi alla, vaid pigem isegi takistab sealt niiskuse aurumist. Samuti on asfaldi all soe," kirjutas Delfi.