Luige sõnul on Prikk kaitsepoliitika juhtiv asjatundja, kelle seljataha jäävad vastutusrikkad töökohad Riigikantseleis, Kaitseministeeriumis ja Välisministeeriumis.
„Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on väga oluline, et uuel kantsleril poleks vaja pikka sisse elamise perioodi,“ ütles Luik ja märkis, et Prikk suudab kantsleri ameti üle võtta nii-öelda käigupealt.
„Mul on väga hea meel, et Kristjan Prikk andis nõusoleku kantsleri kohale asuda, sest temale võrdväärse kaaluga kandidaate pole Eestis palju,“ lausus Luik.
Minister esitab ettepaneku Vabariigi Valitsusele, oma arvamuse kantslerikandidaadi kohta esitab ka avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon.
Kristjan Prikk on varem töötanud Välisministeeriumis, juhtinud Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonda ning olnud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor.
Aastatel 2010 kuni 2013 töötas Prikk Eesti suursaatkonnas Washingtonis kaitsenõunikuna.
Eelmise aasta juulist töötab Prikk Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina vastutades muuhulgas poliitika planeerimise, rahvusvahelise ning NATO ja Euroopa Liidu koostöö eest.
Prikk on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia eriala ning omab strateegiaõpingute magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledžist.
Kristjan Prikk on läbinud ajateenistuse, on reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Prikk on abielus ning ta peres kasvab kaks tütart ja poeg.
Kaitseministeeriumi kantsler koordineerib riigikaitse strateegiliste eesmärkide saavutamist, vastutades valitsemisala poliitika-, ressursi– ning kaitseplaneerimise ning organisatsiooni arendamise eest. Samuti koordineerib ta ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust.
