Kadrioru kanal neelab linnupoegi: väikesed sulelised kaovad äravoolutorust mere poole, emalinnud jäävad poegi taga nutma
Välja kutsutud päästeamet teatas, et see on iga-aastane probleem ja tehti otsus, et küll pardipojad teisel poolt toru ise merre jõuavad.
Nähtavasti peaks kitsama võre paigutama kanali lõpus oleva võre ette või asemele, sest pojad on täpselt nii suured, et mahuvad praegusest võrest lupsti läbi ja maanduvad äravoolu toru resti ette, kuhu nad ka kinni jäävad. Emapart ei saa poegade päästmiseks üle ega ümber.
Eesti Loomakaitse liidu president Heiki Valner on käinud iga aasta poegi sealt ära päästmas. "Tegu on järjekordselt tüüpilise linnuemaga, kes on natuke peast sassis ja ei hinda ohtusi õigesti. Ta viib järjepidevalt pojad ohtlikusse kohta, ta näeb aga ta ei taju seda," tõdes Valner.
Võre panek restide ette võiks olla üks lahendustest. Kadrioru park ei ole selleni veel jõudnud, sest sellisel juhul tekib restide ette prahti, mis omakorda lisab inimestele lisatööd. Pargivahid hoiavad silma peal üldisel korral ja jälgivad, et autod ei pargiks valesse kohta. Valner arvab, et tegemist on laiskusega, sest vahid võiksid üheskoos eelnimetatuga ära korjata restide ette kogunevad oksad ja lehed. "Kui saavutaks kasvõi kompromissi, et suvel on rest ees aga sügisel võtab selle sealt ära, sest siis ei ole enam poegasid ja lindusid. Siis saab ka see praht sealt alla minna," ütles Valner.
Valner usub, et just võre paigaldus oleks lahendus probleemile. "Loomulikult on võre paigaldamine kulutus aga see kulutus tuleks teha," ütles Valner.
Mis puudutab päästetööd, siis keskkonnaeetik Mattias Turovski arvab, et päästel on kohustus võimalusel alati välja sõita ning loomade päästmiseks teha kõik endast sõltuv. "Päästeamet ongi ju ellu kutsutud abivajajate päästmiseks ning üha enam tuleks rõhutada seejuures, et ei ole niivõrd tähtis, kes abi vajab, kui see, mis abi vajatakse."
Ta lisas, et Eesti looduse ning loomade heaolu on eestlaste kollektiivse vastutuse küsimus. "Inimestena, kui tugeva poolena oleme kohustatud laiendama abisaamise õigust lisaks inimestele ka teistele elusolenditele."
Ühtlasi on Turovski nõus loomakaitse liidu seisukohaga, et taoliste juhtumite ärahoidmiseks tuleks linnakeskkonda administratiivsel tasandil teadlikumalt planeerida ning kujundada ka loomade elupaigana. "Meie kohustus on tagada, et planeeringu tulemusel oleks keskkond võimalikult ohutu ning arvestaks selles viibijate heaolu, kedagi, sh. teistest liikidest elanikke, diskrimineerimata," nentis ta.
Turovski sõnutsi oleks selliste situatsioonide lahendamiseks oluline tõhustada koostööd ja luua sidusam ja efektiivsem toimimiskava keskkonnaameti ja päästeameti ning vabatahtlike kodanikuühenduste vahel.
"Ühe tulevikuvõimalusena näen ma, et tööpõllu tõhustamiseks saaks vahendeid suunata vastavatele koostööorganisatsioonidele, et kodanikud saaksid taolistele väljakutsetele ise tõhusalt ja efektiivselt reageerida, mis puhul võiks päästeamet jätta väljasõidu tõepoolest tegemata."
