Laevafirma juhatuse liige: Ruhnu päästaks kas aeglasem laev või turvalisem sadam
Kihnu Veeteede ASi juhatuse liige Andres Laasma nentis, et kuigi kiirkatamaraan Runö naaseb liinile juuli keskpaigas, ei taga see seda, et suure tuulega ühendus uuesti ei katkeks.
Ruhnu saart Pärnust teenindav Runö on rivist maas olnud juba nädalajagu päevi, sest laeva peamasin on rikkis. Laasma sõnutsi läks masin katki rikke tõttu õlitussüsteemis. Seejuures on sama masin olnud tõsiste kahjustustega remondis neli aastat tagasi, kui laeva opereeris Väinamere Liinid OÜ.
Laasma inimlikku viga seekordses õlitussüsteemi rikkes ei näe. "Laeva parameetrid on väga täpselt elektrooniliselt jälgitud ning logid täpselt olemas, seal ei saa midagi sellist olla, et keegi midagi valesti teeb," sõnas ta.
Kuigi Kihnu liinide kodulehel lubatakse Runö uuesti liinile panna 9. juulil, siis tegelikkuses jõuab see parimal juhul tagasi 12. juulil. "Uus peamasin valmib Rootsis ning toimetatakse Eestisse 10. juuliks, mil alustame montaažiga ja parimal juhul saame katsetuste ja häälestusega ühele poole 12. juuliks," kommenteeris Laasma.
Seniks kuni Runö on katki, teenindab saart parvlaev Amalie Roomassaare-Ringsu liinil. Paraku on see sõltuv tuulest ning nädalavahetusel toimuma pidanud reisid tühistati reedel. Praeguse graafiku järgi väljub laev homme hommikul Saaremaalt Ruhnu, kuid kui tuul osutub liiga tugevaks võidakse väljumine tühistada.
"Kui tuul on puhanguti suurem kui 12 meetrit sekundis, siis ei saa me tagada laeva ja reisijate turvalisust, keegi ei tunne end siis laeval hästi. Suurimaks takistuseks on ttuulega Ringsu sadamasse sisenemine, mis pole hästi turvatud," jätkas Laasma.
"Ühendus oleks kindlam, kui sadam oleks navigatsioonilises mõistes ohutu, et sinna sissepääs oleks laiem, et seal ei oleks looduslikku hõljumit nii palju, et seal oleks kaitsemuul sellisena, et seal ei tekiks väga halba lainetust sadamast just sissesõitmisel kõige kitsamas kohas," rääkis Laasma sadama murekohtadest. Ta nentis, et sadama ehituse osas on kõige suuremad eksperdid siiski kohalikud, kes tajuvad paremini, kas suurem sadam oleks vajalik.
Seejuures pole Saaremaa kaudu mandrile pääsemine kindlasti mitte ideaalne lahendus, vaid asendab hädapäraseid käimisi. Külalised ja turistid tulevad saarele ikka mandrilt, kuhu sõitmine venib kuue tunni võrra pikemaks - näiteks Pärnusse saab Runöga Ruhnult kolme tunniga, Saaremaa kaudu venib teekond kuni üheksa tundi pikaks.
Laasma sõnas, et Ruhnule hea ühenduse tagamine on kahe teraga mõõk. "Ükspuha, mis saar maailmas on alati mõjutatud ilmast ning võib ette tulla, et ühendus katkeb, selles pole midagi erakordset. Probleem on pigem selles, et see on turismihooajal ning turist ei pääse ligi, sest saare kohalik elanik on saarelise eluviisiga harjunud. Kui leiva toob ikkagi lauale turist, siis peab vaatama ligipääsuküsimust teise nurga alt." sõnas Laasma.
Ta selgitas, et Runö on kiirlaev, mis sobib hästi turistide veoks, kuid pole stabiilne, samas kui oleks võimalik liinile panna aeglasem laev, millega turist sõita ei taha, aga tagaks kauba- ja reisijateveo.
"Kiirlaev nagu Runö on alati, ükspuha mis laev sinna panna, ilmale rohkem tundlik. Et oleks liiklus, mille häired oleksid minimaalsed, peaks olema seal hoopis aeglast tüüpi laev, mis ei pea üldse olema nii suur laev, piisab ka väikesest," sõnas ta. Laasma hinnangul poleks turist huvitatud aeglase laevaga sõitmisest, sest 70-kilomeetriline ülesõit veniks kuni viie tunni pikkuseks.
"Seetõttu olekski ideaallahendus see, kus on kiire laev turistile ning aeglane kohalikule elanikule, kuid ma ei oska öelda, mis on üks ideaalne lahendus," lõpetas Laasma.
