SUVEKS TÖÖLE | Gertie: "Marssisin viis kilomeetrit jala tööle"

Olen Gertie, selline keskpäraselt energiline ja sõbralik inimloom. Juba 18 aastat noor ja töötan Viljandi Koidu konsumis. Kui tööl käimise kõrvalt aega üle jääb, tegelen uinakutega, söömisega, raamatute lugemisega. Hingelt olen metalhead.

Praeguseks hetkeks töötan teist suve. Eelmine suvi õnnestus mul ennast nihverdada kodukoha Konsumi Mustlas. See käis kiiresti ja lihtsalt. Üks hetk helistasin poe juhatajale ja teine hetk viibisin juba Viljandis Coopi kontoris töölepingut allkirjastamas.

Põhjus, miks ma kähku tööle sain oli see, et poe juhataja teadis mind juba päris väikesest peale, sest mu ema töötas ja töötab ka nüüd samas poes. Ja muidugi, suveks kulus abikäsi igati ära, sest puhkuste hooaeg oli algamas.

Kuna olin siis poole koormusega tööl ja alaealine, kestsid mu tööpäevad umbes 7 tundi ja koosnesid kauba väljapanekust, riiulite korrashoidmisest ja kuupäevade kontrollimisest. Mõnel päeval puhastasin ka riiuleid: võtsin lapi ja ämbriga vett ning pesin näiteks purgisuppide riiulit. Kõige kurnavam oligi lihtsalt kontrollida toodete kuupäevu, sest silmad väsisid ära, tähelepanu kippus hajuma ja töö oli üleüldiselt aeglane (ise eelistan rohkem ringijooksmist). Ütleksin, et esimese töökohana ei olnud ükski ülesanne konti murdev, ma sain kõigega hakkama ning tööpäeva lõpuks olin täiesti elus ja jäsemed olid ka alles! Seega nii mu eelmine suvi mööduski.

Tänavu aasta aprillis tahtsin juba tööd rügama hakata, et koguda ülikooli tarbeks raha . Proovisin saada ka siis Mustla Konsumisse tööle, aga ei õnnestunud, sest vaba töökohta pakkuda ei olnud.

Seega võtsin lahti Coop’i kodulehe, sest seal on võimalus tööle kandideerida ja oma CV saata ja seda ma tegingi. Mõni päev hiljem sain kirja, et Viljandi Koidu Konsumis on pakkuda poole koormusega töökoht ja ma võtsin selle vastu. Maikuu kõik nädalavahetused said broneeritud - ma olin tööl. Aga ma ei kurtnud, sest poe juhataja tuli mulle meelsasti vastu ja organiseeris mu graafiku nii, et jõuaksin oma viimasele bussile ja tegelikult bussiga tööle ka. Aga bussiga tööle ei saanud, sest nädalavahetustel bussiliiklus hommikuti ei toimi ja selle tõttu marssisin 5 km jala tööle.

Hetkel koosneb mu töö põhimõtteliselt samadest ülesannetest nagu eelmine suvigi. Ma panen kaupa välja, hoian riiuleid korras ja lisaks olen kassas ja piimakapis askeldan ka (kontrollin toodete kuupäevi, panen piimatooteid välja jms).

Muidugi tekitas alguses kassas olemine ja selle juurde kuuluv melu ning muu selline ärevust ja mõtteid, et kas ma saan kassaprogrammi valdamisega hakkama? Puuvilja koode ma ka kunagi pähe ei saa!

Aga nüüd on pea (peaaegu) kõiki koode täis ja käsi ka enam ei tudise. Muidu on töö juures seltskond lõbus ja nalja saab ka ikka. Juhataja ja tema asetäitja on ka igati vahvad ja vastutulelikud.

Suveks tööle! on Delfi suvesari tööpõllu kõige noorematest. Samal ajal, kui paljudel on puhkused, asuvad ametisse kümned tuhanded noored üle Eesti - kes teenima lisaraha, kes kooli kõrvalt praktikale. Hoiamegi silma peal seitsmel noorel, kes räägivad tööotsingutest ja tegemistest sel suvel oma uues ametis.