Ristlaane kohtutoimik: politsei tabas altkäemaksu võtnud Sõle spordikeskuse juhi otse teolt
Märtsis ja aprillis JK Volta juhatuse esimehelt Raimo Nõult 1100 eurot altkäemaksu võtnud Sõle spordikeskuse juhatajal Toomas Ristlaanel polnud aimugi, et 16. mail vastu võetud sularaha oli keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajate poolt hoolikalt kokku loetud ja kuriteo matkimiseks Nõule usaldatud.
“Altkäemaksu andmisega nõustumisel oli minu motiiv vältida olukorda, kus JK Volta oleks kaotanud treeningaegu. Kartsin alguses sellest politseile rääkida, sest pelgasin, et ma ei saa seda tõestada, kuid lõpuks sain aru, et Toomasele (Ristlaan — toim) raha maksmisega panen enda ja klubi raskesse olukorda,” rääkis Nõu ülekuulamisel.
Pealtkuulamisvahenditega varustatud JK Volta juhatuse esimees astus lepitud ajal Sõle spordikeskuses asuvasse Ristlaane kabinetti, kaasas kokkulepitud 1100 eurot, mille eest pidi vastutasuks sobivamaid trenni- ja rohkem saaliaegu ning samuti edaspidise sujuvama asjaajamise saama.
"Pane uks kinni, istu ja tunne ennast nagu kodus," ütles Ristlaan kabinetti saabunud Nõule.
Viimaseks jäänud kohtumisel arutati JK Volta treeningugraafikuid ja fakti, et klubil tuleb aegu jagada FC Ararati ja JK Tallinna Kaleviga.
Ristlaan tundis muret, et Nõu ei valgustaks spordiseltsi Kalev asepresidenti, Tallinna abilinnapead Kalle Klandorfi nendevahelistest suhetest. Ühtlasi kinnitas ta, et on Nõu eest võidelnud.
“Mis teemal sa Kallega (Klandorf — toim) veel räägid?” päris Ristlaan ja lisas, et tema abiga koostatud graafik on parim.
“See graafik on praegu väga hea, väga hea. Sest see oleks olnud tuhat korda hullem," märkis Ristlaan, "tuhat korda hullem. Ja ma ütlen, mina seda pead enam tulle ei pane, ma võitlesin su eest lõpuni.”
“Mhm,” vastas Nõu.
“Ja ma ütlen seda, et ma sain tegelikult nii, mis oli vaja, et sinul on kõige rohkem aegu ja et Ararat ja Kalev on võrdsed,” lisas Ristlaan.
Nõu nõustus.
“Ja ega sellepärast mind natuke praegu pitsitatakse veel, et e-ee … et loomulikult see käis ikkagi teisele jalgpallurile ikkagi nii üle kilbi, et ta ei saa sinuga ühepalju aegu. Aga midagi teha ei ole, noh. Midagi teha ei ole,” rääkis Ristlaan.
/…/
“Ega ma ei ütle, et Kallele see teema meeldiv oli. Aga et sa neid ei puudu, Raimo, eks ole, seda ei...” püüdis Ristlaan Nõult kinnitust saada.
“No Kallega, mul on Kallega, jah, natuke teine asi,” sõnas Nõu.
“Et noh, need asjad, mis me omavahel räägime, ei saa minna edasi sellepärast, et kui me tahame, et me saame need asjad siin korda, ja iga aastaga läheb asi paremaks, ma usun, et küll me saame korda. Aga ainult neid teemasid eriti torkida ei tasu, ainult siis, kui ta ise räägib," rõhutas Ristlaan.
Ristlaane ajend altkäemaksu küsimiseks pärines veebruarist, kui Sõle spordikeskuse väliareeni kattev pneumohall lume all kokku kukkus ja JK Volta selle taastamisse panustas.
Ühel hetkel tuli Nõu lagedale mõttega, et tehtud töö eest peaks jalgpalliklubi vähem väljakurenti maksma. Lahenduseks pakkus Ristlaan võimalust, et reaalse summa asemel maksaks Nõu vähem. Ülejäävast rahast pidi Nõu kaks kolmandikku ehk 1100 eurot Ristlaanele andma ja ülejäänu endale jätma.
Kui varem Ristlaanele 1100 eurot sobis, siis mais oli taks tõusnud. Ristlaane arvutuste kohaselt pidi Nõu reaalse 5510 euro asemel maksma 3530 eurot ja ülejäänud 1980 eurot pidi Nõu kolmeks jagama: kaks kolmandikku ehk 1320 eurot pidi ta sularahas Ristlaanele viima ja ühe kolmandiku ehk 660 eurot endale jätma.
"Mul on sama palju, kui sa eelmine kord ütlesid," ütles Nõu kohtumisel.
"Mis ma ütlesin?" ei mäletanud Ristlaan.
"1100," vastas Nõu.
"Jah, tegelikult on 1320," väitis Ristlaan ja näitas Nõule paberilehte. "Kokku 3,5,3,0."
Pärast summade üle arutamist lisas Ristlaan: "Ja nüüd, kui lõpeb mai ära, et sa nüüd tead, nüüd see paber läheb tulle."
Lepiti kokku, et puuduolevad 220 eurot toob Nõu hiljem, kuid 1100 euro üleandmiseks tõusis Nõu püsti ja kutsus Ristlaane akna juurde, misjärel võttis taskust sularaha ja andis selle Ristlaanele, kes raha salakaamerate ees enda taskusse pani.
Samal päeval peeti Ristlaan kinni.
Samasugust kolmandik-sulas-skeemi kasutas Ristlaan ka Jadran Investments OÜ esindaja Leino Lõnsuga, kes andis Ristlaanele altkäemaksu vastutasuna selle eest, et Sõle spordikeskus esitaks ettevõttele jalgpallihalli kasutamise eest väiksemaid rendiarveid ning samuti edaspidise sujuvama asjajamise eest. Lõnsu andis Ristlaanele selle aasta märtsis, aprillis ja mais igal korral 1000 eurot ehk kokku 3000 eurot sularaha.
Lisaks võttis Ristlaan Sõle spordikeskuse juhatajana 2017. aasta lõpust kuni käesoleva aasta maini Märt Vassiljevilt jalgpallihalli kasutamise eest sularahas renditasu, mida ei andnud edasi Sõle spordikeskuse kassasse, vaid võttis enda kasutusse. Seda summas 300 eurot.
Ristlaan kinnitas oma ütlustes, et kulutas altkäemaksuna saadud sularaha Sõle spordikeskuse niiduki ja ATV bensiinile, hallilt lume koristamisele, jalgpalliväravate parandamisele, tööriistadele, koormarihmadele ja kunstmuru sügamisharjadele. Samuti ei eitanud ta, et osa rahast kulus tal isiklikuks otstarbeks.
Ristlaan nõustus kokkuleppemenetlusega
15. juunil kinnitas Harju maakohus karistusleppe, mille järgi määrati Ristlaanele kahe-aastane tingimisi vangistus. Lisaks mõisteti Ristlaanelt välja 5266 eurot ebaseaduslikult omastatud tulu katmiseks ning 1250 eurot menetluskulude katmiseks. Summa peab Ristlaan tasuma kahe-aastase perioodi vältel osamaksetena. Süüdistuse järgi oli ebaseadusliku tulu hulk kokku 6366 eurot, millest 1100 eurot tagastati politseile menetluse alguses.
Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid kinnitasid, et Ristlaan nõudis kahelt spordikeskuse kliendilt altkäemaksu kokku seitsmel korral ning omastas seeläbi kuritegelikul teel tulu kogusummas 6000 eurot. Altkäemaksu eest said kliendid vastutasuks sobivamaid trenniaegu, rohkem saaliaegu ning samuti edaspidise sujuvama asjaajamise. Lisaks süüdistati Ristlaant selles, et ta oli jätnud ühe kliendi poolt makstud jalgpallihalli renditasu — kokku alla 300 euro — kandmata spordikeskuse kassasse.
Põhja ringkonnaprokuratuur algatas kokkuleppemenetluse mais, menetlus viidi läbi kahe ja poole nädalaga, selgitas eriasjade prokurör Leelet Kivioja. Tema sõnul nõudis endine spordikeskuse juht altkäemaksu kahelt kliendilt. Üks neist pöördus infoga ise keskkriminaalpolitsei poole ning kuigi ta oli kahel korral altkäemaksu maksnud, siis arvestades tema olulist panust kuriteo avastamisesse ja tõendite kogumisse, otsustas prokuratuur tema suhtes kasutada seadusjärgset võimalust kuriteo lahendamisele osutatud suure kaasabi korral lõpetada kriminaalmeneltus ilma süüdistust esitamata.
Teine altkäemaksu maksnud mees politseisse ise ei pöördunud, kuid karistuse määramisel võeti arvesse tema puhtsüdamlikku kahetsus ning varasemat tausta, mistõttu lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel.
Toomas Ristlaan polnud täiendavate kommentaaride jaoks täna kättesaadav. Ristlaan andis enne menetluse lõppu mai keskel lahkumisavalduse spordikeskuse juhi kohalt taandamiseks ning samuti astus välja Keskerakonnast.
