Etioopia reformimeelne peaminister Abiy Ahmed saabus Eritrea pealinna Asmarasse, kus Eritrea president Isaias Afwerki võttis ta vastu kallistuste ja naeruga. Veel kuid tagasi oli selline rõõmus pilt mõeldamatu, vahendab Associated Press.
Pärast rõõmustava rahvahulga ees poseerrimist ja eraviisilist kohtumist läksid riigijuhid lõunale ja tegid teatavaks, mida kokku lepiti.
„Me leppisime kokku teineteise riikides saatkondade avamises, inimestel teineteise linnade külastamise lubamises ning meie lennufirmadel ja sadamatel vabalt tegutseda lubamises,” ütles Abiy.
Abiy sõnul leppisid riigijuhid kokku omavahelise müüri mahavõtmises. „Nüüd ei ole Etioopia ja Eritrea vahel piiri. See piirijoon on täna kadunud tõelise armastuse ülesnäitamisega ... armastus on suurem kui moodsad relvad nagu tankid ja raketid. Armastus võib võita südameid ja me oleme näinud seda täna siin Asmaras palju. Alates nüüdsest ei ole sõda Eritrea ja Etioopia rahvastele valikuvõimalus. Mida me nüüd vajame, on armastus.”
Ka Eritrea juht rääkis sõbralike suhete uuest ajastust kahe riigi vahel.
„Eritrea rahvas on saanud täna võimaluse väljendada oma tõelist armastust ja emotsiooni etiooplaste vastu,” ütles Afwerki. „Me kujutame ette, et Etioopia peaministri otsused ei olnud lihtsad. Aga me võime teile kinnitada, et me astume tulevikule vastu koos. Me hakkame tööle nagu üks.”
Asmara tänavatel tantsisid inimesed ning lehvitati Eritrea ja Etioopia lippe.
Kuu varem üllatas Abiy rahvast rahukokkuleppega nõustumisega, mis lõpetas 20 aastat kestnud piirisõja, milles hukkusid kümned tuhanded inimesed. Etioopial ja Eritreal ei olnud diplomaatilisi suhteid alates sõja algusest 1998. aastal ning Abiy ise võitles linnas, mis on seni vaidlusalune.
Rahukokkuleppega täielik nõustumine oli aprillis ametisse astunud Etioopia peaministri seni suurim ja üllatuslikem reform. Abiy on vabastanud vanglast ajakirjanikke ja opositsionääre, avanud riigi juhitud majandust ja lõpetanud sadade veebilehtede blokeerimise pärast aastaid kestnud valitsusvastaseid proteste.
Kui Etioopia on Aafrika rahvaarvult teine riik, kus elab üle saja miljoni inimese, ja üks maailma kiiremini kasvavaid majandusi, on vaid viie miljoni elanikuga Eritrea üks maailma kinnisemaid riike, mida juhib Afwerki alates riigi iseseisvumisest Etioopia alt 1993. aastal pärast aastaid kestnud mässutegevust. Kultuurisidemed riikide vahel on aga tihedad.
Eritrea on muutunud tähtsaks Euroopasse, Iisraeli ja teistesse Aafrika riikidesse suunduvate põgenike allikaks. Inimõiguslased kritiseerivad Eritrea karme sõjaväekohustuse seadusi.
