CNN: NATO diplomaatide sõnul on Trumpi rünnakud uskumatud
USA presidendi Donald Trumpi mürgine retoorika tippkohtumisel Brüsselis on NATO diplomaadid tummaks löönud, vahendab CNN.
„Nagu maailm oleks täna hommikul hulluks läinud,” ütles üks kõrgetasemeline Euroopa diplomaat CNN-ile. „Trumpi esinemine oli uskumatu.”
„See on väga segadust tekitav,” ütles teine kõrgetasemeline Euroopa diplomaat. Viidates Trumpi rünnakutele Saksamaa vastu lisas ta: „Rünnakud enne ja nüüd need kohutavad asjad täna. See ei ole kuidagi arusaadav. Me oleme endiselt selle analüüsiprotsessis.”
USA senati väliskomitee esimees Bob Corker ütles CNN-ile, et ta on mures, et Trump püüab NATO-t lammutada ja „lüüa meie sõpru vastu nina”. Corkeri sõnul pooldab ta seda, et NATO riigid pannakse kaitsekulutusi tõstma, aga Trumpi retoorika on USA-d kahjustav.
USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan ütles, et nõustub seisukohaga, et presidenti ei tohiks kritiseerida, kui ta viibib välismaal, aga NATO on asendamatu.
NATO riigikaitseametnike hulgas küsiti vaikselt, kui kaua suudab Trumpi administratsioonis püsida NATO liitlasvägede endine ülemjuhataja ja suur allianssidesse uskuja, kaitseminister James Mattis. Juba teist aastat sõimab Trump NATO-t ja Mattis peab tema järelt koristamas käima.
Avalikult püüdsid NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Euroopa riigijuhid Trumpi rünnakutele Saksamaa ja teiste riikide vastu oma vastuse anda, püüdes pisendada hirme, et allianss võib olla pragunemas.
„NATO tugevus on, et vaatamata neile eriarvamustele oleme me alati suutnud ühineda oma tuumikülesande ümber kaitsta teineteist, sest me mõistame, et oleme koos tugevamad kui eraldi,” ütles Stoltenberg hommikusöögil Trumpile.
Teised NATO riigijuhid rõhutasid avalikku toetust NATO-le.
Suurbritannia peaminister Theresa May kuulutas eile pressikonverentsil, et „NATO on meile täna sama elutähtis, kui on alati olnud”. May sõnul jääb Ühendkuningriigi pühendumine NATO-le sama vankumatuks nagu alati.
Üks NATO diplomaat läks nii kaugele, et tunnustas Trumpi koorma jagamise arutelude juhtimise eest, eirates samas Trumpi kalduvust esitada vääralt statistikat oma väidete toetuseks.
„Liitlased kulutavad rohkem tänu presidendile,” ütles see diplomaat. „Eelmisel aastal toimus suurim kasv 25 aasta jooksul.”
Avalikud kinnitused NATO tugevuse kohta ei ole aga leevendanud ebamugavustunnet USA lähimate liitlaste hulgas, eriti kui Trump jätkas Saksamaa eraldi välja toomist.
„Milleks on NATO hea, kui Saksamaa maksab Venemaale miljardeid dollareid gaasi ja energia eest? Miks on ainult viis riiki 29-st, kes on oma kohustused täitnud? USA maksab Euroopa kaitse eest, siis kaotab miljardeid kaubanduses. Tuleb maksta kaks protsenti SKT-st KOHE, mitte 2025. aastaks,” kirjutas Trump eile Twitteris.
Hiljem lisas ta ka teise säutsu: „NATO riigid kulutavad pärast minu visiiti eelmisel aastal miljardeid täiendavaid dollareid, aga see ei ole ligilähedaseltki piisav. USA kulutab liiga palju. Euroopa piirid on HALVAD! Torujuhtmedollarid Venemaale ei ole vastuvõetavad!”
Saksamaa uus suursaadik USA-s Emily Haber andis edasi osa ebamugavustundest eilses intervjuus CNN-ile, kui talt küsiti, kas Saksamaa usub, et Trump peaks kinni NATO artiklist 5. Kindla vastuse „jah” andis Haber alles pärast kolmandat otsest küsimust.
Vaatamata rünnakutele Saksamaa vastu kinnitas Trump Brüsselis, et temal ja liidukantsler Angela Merkelil on „väga, väga head suhted”.
Kolmas Euroopa diplomaat ütles, et Trump võib rünnata Saksamaad ja liidukantslerit punktide võitmiseks kodus ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks tema enda lipitsevalt suhtumiselt Venemaa presidenti Vladimir Putinisse enne nende tippkohtumist Helsingis 16. juulil.
Olukord muutus veelgi keerulisemaks päeva edenedes, kui Trump tegi ettepaneku suurendada kaitsekulutusi nelja protsendini.
Teise kõrgetasemelise Euroopa diplomaadi sõnul ei olnud Trumpi nelja protsendi ettepanek hea, mis tõstab esile mure, et konflikt kaitsekulutuste üle suurendab arvatavaid mõrasid NATO sees ajal, kui allianss peaks jõudu näitama, eriti enne Trumpi kohtumist Putiniga.
„Tippkohtumine peaks saatma tugeva signaali Putinile, mitte näitama tugevaid erimeelsusi liitlaste vahel. Me eelistaksime teistmoodi olukorda,” ütles kolmas Euroopa diplomaat CNN-ile. „Aga me ei muretse selle pärast. Me võrdleme seda perekonnatüliga. Asjad võivad vastikuks minna, aga see on ikka perekond.”
