INTERVJUU | Kaitseminister Jüri Luik: NATO sõjalaevad hakkavad edaspidi Läänemerel tihedamalt liikuma
NATO on ühel nõul, et vägede liigutamise võime peab tublisti paranema. Milliseid muutuseid see tähendab?
Siin on kaks teemat. Üks puudutab diplomaatiliste lubade andmist - kui sõjaline ešelon, raudteel asuv ešelon hakkab liikuma Lääne-Euroopast Ida-Euroopasse, Balti riikide poole, siis kui kiiresti antakse liitlaste vahel luba riigipiiri ületamiseks. Lepiti kokku, et see saab olla maksimaalselt viis päeva, eelistatavalt vähem. Põhimõtteliselt saab seda kokkulepet hakata kohe rakendama, Eesti näiteks annab selle loa umbes kolme päevaga.
Teine teema on pikaajalisem ja seondub taristuga - kas meie raudteed ja maanteed on suutelised rasket sõjavarustust kandma. Seda saab teha ainult koostöös EL-iga, kes rahastab taristu ehitamist - võtame näiteks Via Baltica. See on loomulikult pikem projekt. Teed ei parandata ega ehitata ühe aastaga. Ka EL on selle raha eelkõige määranud järgmises eelarveperspektiivis ja seal on selleks tegevuseks ette nähtud kuus miljardit eurot.
NATO plaanib tugevdada kohalolekut kõigil Euroopaga piirnevatel meredel, sealhulgas Läänemerel. Millised on detailid?
NATO-l on valminud Läänemere strateegia (nagu ka Musta mere strateegia), mille mõte on selles, et NATO laevad peaksid võimalikult tihedalt liikuma Läänemere territooriumil, demonstreerima oma kohalolekut ja loomulikult osalema ka kõikvõimalikel õppustel, mis on seotud Läänemere regiooni kaitsega. Meredimensiooni sissetoomine on NATO-l uus poliitika. Aga kui vaadata, kui pikk on näiteks Eesti merepiir, siis on see meie jaoks erakordselt oluline.
Milline on Eesti tulevane roll NATO Iraagi-missioonis?
Iraagis toimuvad väikesed ümberkorraldused, luuakse uus Iraagi väljaõppemissioon. Praeguses missioonis on meil üks inimene, aga järgmises kasvab Eesti kohalolek suuremaks - ühiselt peavad NATO riigid sinna välja panema sadu ja sadu inimesi. Seitse meest on meil praegu Iraagis ISIS-e vastases missioonis ja on täiesti võimalik kanda osa või kõik neist üle NATO Iraagi-missiooni. Usun, et hakkame NATO väljaõppemissioonis osalema palju aktiivsemalt, aga muidugi teevad seda kõik liikmesriigid. Põhimõtteliselt tegelevad nad instrueerimisega, annavad väljaõpet. Mõte on ju selles, et tegelikult peavad Iraaki kaitsma Iraagi väed. Meie ülesanne on anda Iraagi vägedele see teadmine ja väljaõpe, mis võimaldab neil efektiivselt oma ülesandeid täita. Eesliinile nad ei lähe ega tulista, see on väljaõppemissioon.
Palju on juttu olnud ka NATO kõrgtehnoloogilise võimekuse arendamisest. Mis on siin meie nišš?
Eesti nišš on väga paljus just küberkaitse, sest meil on sellekohast oskusteavet ja tegutsemispraktikat. Eesti on NATO-s seda kübertemaatikat vedanud ja me oleme endiselt selles üks maailma liidreid. Praegu on töötatud välja üks uus lahendus. Seda võib kirjeldada nii, et NATO tegeleb eelkõige küberkaitse koordineerimisega, aga riigid - näiteks USA, Prantsusmaa ja teised - panevad välja võimed, mis võimaldavad pidada küberkaitset ja vajadusel ka küberrünnet. NATO-l endal ei ole üksusi, mis hakkavad küberkaitse või -ründega tegelema, aga riigid panevad need üksused välja ja NATO ülesanne on kogu seda tegevust koordineerida.
Samuti antakse mõista, et NATO peaks kohalolekut idatiival veelgi suurendama, seda on öelnud ka näiteks Saksa kantsler. Milline see perspektiiv on?
On selge, et massilist suurendamist praegu oodata ei ole. Millest on juttu olnud, on merekomponendi tugevdamine Läänemerel ja ka juhtimiskomponentide tugevdamine. Seetõttu kirjutasime Taani juhtimisel alla kokkuleppele, et lähemal ajal luuakse Balti riikidesse üks diviisistaap, mis hakkab Eestis ja Lätis meie brigaade juhtima. Seda nimetatakse Põhjadiviisiks ja kohe ühinesid sellega ka kaks Balti raamriiki - Suurbritannia ja Kanada. Tõenäoliselt ühinevad sellega lähiajal ka teised riigid. See on sellelt tippkohtumiselt ka üks konkreetne panus nende sõjaliste üksuste tugevdamiseks, mis praegu Balti riikides asuvad.
