USA prokuratuur: väidetav Vene agent Maria Butina püüdis osta mõjuvõimu seksi eest
Kremli heaks USA poliitilisse süsteemi sisse imbumises süüdistatav venelanna Maria Butina püüdis väidetavalt osta mõjuvõimu seksi eest, selgub USA valitsuse memorandumist, milles põhjendatakse, miks 29-aastane Butina peaks kuni kohtuprotsessini vahi alla jääma.
Eilsel vahi alla jätmise istungil USA föderaalkohtus ei tunnistanud Butina end süüdi registreerimata välisagent olemises. Ta jäeti taas ilma kautsjonita vahi alla, vahendab NBC News.
Butina advokaat väitis, et tema klient, kes saabus USA-sse 2016. aastal tudengiviisaga, ei lahku USA-st ja teda saab selles osas usaldada. Prokuratuur teatas aga, et oht tema põgenemiseks on liiga suur, sest tal ei ole USA-s juuri ja tal on tugevad sidemed Vene luurega.
Kohtu dokumentides öeldakse, et Butina ainus side USA-ga on „isiklik suhe” mehega, kelle isikut ei avaldata, kuid kelle kirjeldus langeb Washington Posti teatel kokku vabariikliku partei tegelase Paul Ericksoniga.
Kuigi Butina elas koos Ericksoniga, oli suhe kahepalgeline, väidab prokuratuur, viidates sellele, et naisel ei olnud Ericksoni vastu mingit tegelikku huvi ja ta kasutas teda oma eesmärkide saavutamiseks.
„Butina näib suhtuvat sellesse [suhtesse] kui lihtsalt oma tegevuse vajalikku aspekti,” öeldakse prokuratuuri memos. „Näiteks vähemalt ühel juhul pakkus Butina isikule, kes ei olnud USA isik 1, seksi vahetuskaubana koha eest erilist huvi pakkunud organisatsioonis. Edasi, FBI konfiskeeritud paberites kaebas Butina koos USA isik 1-ga elamise üle ja väljendab vastikust USA isik 1-ga pideva koos elamise üle.”
Kohtu dokumendid näitavad, et see „USA isik 1” püüdis aidata Butinal Washingtoni ringkondadesse sisse pääseda, pakkudes nimesid, kellega naine peaks kohtuma. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) tunnistuses öeldakse, et Butina püüdis luua suhteid „relvaõiguste organisatsiooniga”, mis on ilmselgelt Rahvuslik Relvaassotsiatsioon (NRA).
Prokuratuuri teatel oli Butina Vene poliitiku ja pankuri Aleksandr Toršini protežee. Viimane pidas Butinat salaagendiks ja võrdles teda teise kuulsa punapeast Vene naisspiooni Anna Chapmaniga.
