Venemaa uurimiskomitee alustas kriminaaljuurdlust Leedu peaprokuratuuri ja kohtunike üle
Alates 2006. aastast viivad Leedu peaprokuratuuri ja kohtute ametiisikud läbi 60 endise Nõukogude Liidu relvajõudude sõjaväelase kriminaaljälitust. Märkimisväärne osa neist on nüüd Venemaa kodanikud, teatab RIA Novosti.
„Alustatud on kriminaalmenetlust Leedu Vabariigi peaprokuratuuri ja kohtu ametiisikute üle. Nende tegevuses täheldatakse kuriteo tunnuseid, mis sätestatakse Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahviga 299 „teada olevalt süütu inimese kriminaalvastutusele võtmine”,” teatas Petrenko.
Petrenko sõnul on Leedu peaprokuratuuri organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimise osakonna prokurör ja teised selle ametkonna ametiisikud langetanud vastavaid protsessuaalseid otsuseid Venemaa kodanike kohta, mille järgi kahtlustatakse neid reas kuritegudes massirahutuste käigus Vilniuse linnas 1991. aasta jaanuaris, mille käigus Leedu poole versiooni järgi hukkus Nõukogude sõjaväelaste süül 14 inimest ja enam kui 700 isikule tekitati erineva raskusastmega kehavigastusi.
„Neile inkrimineeritud tegude hulgas on organiseeritud grupi loomine ja selles osalemine Leedu riigi suveräänsete volituste piiramise eesmärgil, Leedu seaduslikult formeeritud võimude kukutamine ja nende töö takistamine ning ka inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude toimepanemine,” täpsustas Petrenko.
Petrenko sõnul sanktsioneeris Vilniuse linnakohtu kohtunik Leedu prokuratuuri töötajate taotluse alusel venemaalaste tagaselja vahistamise ja nad kuulutati tagaotsitavateks. 2011. aastal vahistati üks neist, Mihhail Golovatov Leedu palvel Austrias, aga vabastati seejärel kriminaaljälituse alusetuse tõttu. 2014. aastal vahistati teine endine Nõukogude sõjaväelane Juri Mel ja ta on Leedus vahi all.
„Tuleb rõhutada, et venemaalaste kriminaaljälitust viiakse läbi Leedu Vabariigi kriminaalkoodeksi järgi, mis võeti vastu 2011. aastal, palju aastaid pärast 1991. aasta sündmusi, see tähendab kasutades kriminaalseaduse tagasiulatuvat jõudu, mis tugevdab karistust. Selline praktika on vastuolus rahvusvahelise õiguse ja kriminaalprotsessi üldtunnustatud põhimõtetega,” teatas Petrenko.
